7 kuud valu ja piinlemist 20.09.04 / Üldkirurgia

Külastaja küsib:

Kirjutan oma murest just selle rubriigi alla (üldkirurgia), kuna järgmine etapp oma abi otsimisel on just kirurgi juurde.
Probleem ise on minujaoks juba habemega ja ehk oskab keegi siit soovitada mida peaks tegema või kellelt õigust nõudma.
Nimelt 5 aastat tagasi kukkusin õnnetult tooli seljatoe otsale, seljatoe suhteliselt terav ots täpselt kubeme vasemasse ülemisse nurka. Selle tagajärjel tekkis lapse käelaba suurune sinine plekk. Käisin neuroloogi juures, kuna selle kukkumise tagajärjel tekkisid selga ja vasakusse jalga valud ja selili lamades polnud võimalik omal jõul jalga tõsta. neuroloog saatis koheselt kirurgi juurde, kes "kompas" ja ütles - pole hullu, läheb üle, valuga tegeleb neuroloogia. Jooksin siis veel korda 2 mõlema arsti vahet, sest abi kumbki ei osanud anda ja valu oli suur. Võtsin diclofenaci ja valu taandus, asi läks üle ca 4-5 kuuga, aastaga hakkas ka jalg liikuma normaalselt. Kuna neuroloog ei kirjutand selle valuga ka sõjaväest vabastust, pöördusin Tartusse, neuroloogia osakonna poole(ise olen Võrust). Sealt pandi haiglasse ja uuriti veidi selga ja jala närvireflekse. Midagi hullu ei avastatud, küll aga piisavad muutused seljas, et sõjaväes asja hullemaks ajada. Sellega olid mu õudused ja magamata ööd möödas, diclofenac seisis igaks juhuks kapis, et kui vahel harva valus, sai abi.
5 aastat hiljem, 2004 märts, otsustasin, et kehakaaluga tuleb midagi ette võtta(1.95 pikkuse juures on yle 120 kg, kukkudes ka üle 100). Tegin traditsioonilisi kõhulihase harjutusi. Tekkis valu kõhus, millele olevat ravi - tee peale, läheb üle. Tegingi. Aga lisaks kõhuvalule, mis peatselt kadus, tekkis valu täpselt seal, kus oli 5 a tagasi olnud trauma. Alul ei kartnud midagi, sest eelmine kord oli valu praktiliselt ise taanudnd, neelasin ära kapis olevad diclofenaci tabletid, aga valu oli see mis ära ei kadnud. Pöördusin perearstile - temagi kehitas õlgu ja kirjutas uued tabletid. Võtsin hoogsalt tablette, alul ülepäeviti, siis iga päev ja proovisin ka lausa süstida, kuna maohaavad kohutasid sellise koguse tablettide juures. Valu aga kubemes ei andnud järgi ja valu läks sujuvalt ka üle vasakusse jalga(peegeldub jala sisekülgemööda alla, põlvest "mudides" väheneb valuaisting). Perearst läks puhkusele, käes oli suvi. Pöördusin juba tõsisemalt valu kaevates perearstile - õde soovitas Vioxxi(50mg). Võtsin - mõjus suurepäraselt ja 2 päeva oli mureta, kuigi terava valuaistingu sain äkilisemate liigutustega ja koormusega jalale ikkagi. Nüüd, septembri teises pooles olen jõudnud niikaugele, et pean kasutama seda tabletti iga päev(5 tabletti 140.-). Olen täiesti nõutu. Abi ei paista kusagilt.
Perearstile lootma ma ei jäänud, üritasin ise omale panna diagnoosi, et valu tuleb seljast - käisin tallinnas "seljaväänaja" juures, et ehk on selg paigast ja sealt peegelduvad erinevad valud tänu diskide närvile surumisele. Naine, kes mind vastu võttis, ütles, et hullu midagi ei ole ja nii suurele mehele ei jaksa ta ka midagi teha - mingu ma ja võimelgu seljalihased tugevamaks. See ei lohutand mind(juulis, 250.-). Läksin eraviisiliselt rootsis elava ja töötava, suveks puhkusel kodukandis põlvas olevale arstile abi saama. Katsus ja mudis, ning tõdes, et tõsisemad vigastused võivad olla kubemepiirkonnas - lihase rebestus või siis kõõluse rebend, et seda peaks uurima tõsiselt kompuutri või magnetröndgeni abil(2 x 250.-) Läksin perearstile. Tema väitis, et tema ei saa mind uuringutele saata, seda saab ainult eriarst teha. Saatis neuroloogile(50.-). Neuroloog ehmatas mind tõsiselt oma olekuga - nagu maapull - vehkis haamriga ja liputas nina all tavalise röndgeni saatekirja - mingu ma ja tehku see ära, siis saab seljaga sotid selgemaks. Keeldusin ja nõudsin uuringut tartus kompuutri või magnetröndgeniga - sellest keeldus juba arst. Kirjutas seejärel kiiresti saatekirja traumatoloogile( augusti alul neuroloogi juures, saatekiri 17 september). Poolteist kuud on päris pikk aeg ootamaks ja neelamaks kalleid rohte. Pöördusin uuesti perearstile ja palusin edasi abi. Erakliinik tartus pidi olema suhteliselt heas kirjas - võtsin sinna saatekirja(tänu perearsti saatekirjale VAID 50.-). Targemaks ma ei saanud, kuulus spordiarst suhtles samapalju mobiiliga kui minuga tegeles ja konstanteeris - midagi hullu ei ole, mine koju ja võimle ja kui tahan, võin kuupärast tagasi tulla, aga midagi vaevalt ta mulle abistavat suudab öelda-anda, et kui pool aastat möödas ja valu pole vähenend, siis VÕIB JU UURIDA. Konstanteeris ta aga küll seda, mida ka rootsi arst - vasaku jala lihased on kärbunud ja töötalitus on väga halb võrreldes parema jalaga. Sellest tekkis mul juba ahastus, et kas siis tõesti peab võimlemine selle ära võtma - võimlesin siis nagu soovitati(kuigi ei näidatud, mida tegema pean - tegin neid harjutusi mida arst soovis, et prooviks, kas saan teha/selili jala tõstmine). Valud kubemes läksid suuremaks. Läksin siis uuesti perearstile, et suunaks mind siis tasulisse uuringule, kui tal tõesti pole õigust sellist uuringut mulle määrata. Käisin seljauuringul tartus, kompuutri all - selgus, et seljaga pole midagi hullu, väikesed muutused, aga mitte midagi hullu( 900.-) Küsisin siis uuringute arstilt, mis ma tegema peaksin, et mis uuring siis oleks sellise hädapuhul vajalik - sain minujaoks kohutava vastuse: sa tuled omajalapeal siia, ja sa kaebad, et on uuringuid vaja, kui arst ütles, et mine võimle, siis mine ja võimle! sellist uuringut pole olemas. Kaotasin lootuse ka uuringutelt vastust, mis mind rahuldaks, saada. Vahepeal jõudis kätte 17 september. Läksin siis traumatoloogi juurde(50.-) see pani korraks sõrmed kubemele ja kuulas poole kõrvaga. Pesi käed ja teatas - ei saa aidata, pöördugu ma hoopis kirurgi poole, et mingi muhk on kubemes üleval, vabalt võiks see olla song. 30 september on tartus aeg kirurgil. Kahtlen ka saan abi sealtki.

Tahaks selle probleemi puhul küsida - mis siis saab, kui ongi song? aga kui on kasvaja? Kas need targad võimlemise soovitajad mitte ei ole hoopis süvendand selle probleemi lahendust? Tartu erakliiniku eriarst ka keeldus uuringutele saatmast, põhjendusega - ei leia vajalik olevat.
Miks mind ei saadeta uuringutele? mis on selle tegelik põhjus?
Kui ma ise pean maksma kinni uuringud, ehk pean siis ka ennast opereerima?
Kas perearstil pole tõesti õigust saata mind kompuutri uuringutele? Olen kuulnud, et nii mõnigi on käinud kompuutri all ja leitud kiiresti probleemile lahendus - saatjaks perearst.
Olen 25 aastat vana ja imestan, miks noorel, töötaval inimesel pole eestis võimalik inimlikku arstiabi saada, ma olen ju ravikindlustuse eest maksnud!!!
Tahaks saada sellest valust lahti, sest see on täielikult halvand minu töövõimekuse ja elutahte. Mis saab edasi?
Kuhu edasi, kellele kurta?

Arst vastas:

dr Jaan Tepp

Üldkirurg

Põhja Eesti Regionaalhaigla

Olete juba väga paljude arstidega suhelnud ja kes kõik on ka Teid rohkemal või vähemal määral läbi vaatanud. Minul ainult kirja järgi pole kindlasti võimalik nendest targem olla ja õiget, Teid rahuldavat diagnoosi panna. Kui ka kompuuteruuringul ei tuvastatud midagi, siis vaevalt Teil siiski kasvajat on. Kui kubemes on palpeeritav mina, siis pole song välistatud, kuigi jala kõhetumist ei saa sellega seletada.
Saan aru, et tahate oma valust lahti saada ja olete meditsiinikorralduses pettunud, kuna pole abi saanud. kahjuks poel ka minul pakkuda mingit imerohtu, millega Teid aidata. Kindel on see, et kirurgi- neuroloogi valdkonda Teie patoloogia kuulub. 5 aasta vanuse traumaga vaevalt et ortopeed midagi ette võtta saab. Soovitan Teil siiski visa olla ja uuringutest -ravist mitte loobuda. Kui ühe arsti käest abi ei saa, paluge saata end teise arsti juurde samal erialal - ka see on võimalik.

Kas see arutelu oli kasulik?