Reumatoidartriit Autor: Riina Kallikorm

Reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik on krooniline haigus, mis võib alata igas elueas, esinedes enam naistel. Kõige harvem haigestuvad noored mehed. Haigus on laialt levinud kogu maailmas (põeb umbes 1% elanikkonnast). Reumatoidartriidi tekkepõhjused pole selged. Erinevatel aegadel on põhjustajaks peetud infektsioone, oma osa arvatakse olevat ka väliskeskkonna teguritel ning elutingimustel. Võimalik, et haigust põhjustav tegur kutsub reumatoidartriidi esile ainult neil inimestel, kellel on pärilik eelsoodumus. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. See avaldub kõige ilmekamalt liigestes, tekitades põletiku liigesekihnu sisekestas. Püsiva põletiku tõttu sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad mitmesugused põletikurakud. Paksenenud põletikuline kude vohab ja levib liigeses luu ja kõhre pinnale, samuti liigesesidemetele, hiljem ka kõõlustele, hävitades normaalse liigese. Harvem kahjustuvad lisaks liigestele ka süda, kopsud, veresooned, neerud, närvid. Seega on reumatoidartriit süsteemne sidekoehaigus, mis võib haarata kogu organismi. Püsivate muutuste vältimiseks on tähtis pöörduda õigeaegselt arsti poole. Et haigus kujuneb enamasti pikkamööda, jäävad selle sümptomid tihti märkamata ja ravi hilineb.

Haigusnähud võivad olla haigetel erinevad. Algul tekib liigestes valu ja hommikune jäikus, hiljem lisanduvad liigeste tursed, kuumamine ja punetus, üldnähtudest palavik, väsimus, isutus, halb enesetunne. Tavaliselt haigestuvad esmalt sõrme-, randme- ja labajala liigesed. Hiljem tekib põletik ka küünar-, õla-, põlve-, hüppe-, lõualiigestes. Võib esineda nahaaluseid sõlmekesi, mis ilmuvad ja kaovad. Haigusele on iseloomulik liigeste sümmeetriline haaratus, näiteks haigestuvad ühtaegu mõlemad põlveliigesed. Haiguse arenedes kõhetuvad lihased, eriti tugevalt kämblalihased (labakäe seljal). Liigesed moonduvad ning nende loomulik funktsioon väheneb ja võib kaduda. Raske kulu puhul võib haige paari aastaga muutuda töövõimetuks. Reumatoidartriit on lainelise kuluga: ägenemised vahelduvad sümptomiteta perioodidega. Selleks et viimaseid pikendada, on vaja artriiti ravida.

Ravikompleksi kuuluvad ravimid, ravikehakultuur, kirurgiline ravi. Medikamentoosne aastatepikkune ravi võimaldab ära hoida pöördumatuid muutusi liigestes. Peamised on mittesteroidsed põletikuvastased vahendid, mis vähendavad liigeses põletikku, turset, valu. Nende ravimite toime on ajutine ega mõjuta haiguse kulgu pikema aja jooksul, kuid nad ise võivad tekitada mitmesuguseid kõrvalnähte. Kasutatakse ka neerupealiste hormoone (glükokortikosteroidid) ning haiguse kulgu mõjutavaid medikamente, nn baasravi (nt sulfasalasiini, hüdroksükloriini), tsütostaatikume (kasvajavastased ravimid), bioloogilist ravi jt. Ravi määrab reumatoloog. Regulaarselt on vaja teha vere- ja uriinianalüüse. Ravimi mittetalumisel tuleb see asendada teisega, sest ravi pooleli jätmisel ägeneb artriit uuesti.

Väga tähtis on valida endale haiguse raskust arvestav puhkuse ja kehalise koormuse vahekord. Kui reumatoidartriit ägeneb, vajab haige enam puhkust ja rahu, vähem kehalisi harjutusi. Haiguse taandudes tuleb aga kehalist aktiivsust suurendada. Võimlemine on reumatoidartriidiga haigele eriti vajalik, et säilitada liigeste funktsioon ning tugevdada lihaseid, mis toetavad haiget liigest. Kui haigus on remissioonis (haigusnähtude ajutine leevenemine), on oluline rakendada taastusravi. Kui liigestel on juba nähtavad moonded, vajavad nad tihti tuge: keppi, karke, tugihülssi või erilahaseid. Need takistavad liigese jätkuvat moondumist.

Mõned reumatoidartriidihaiged vajavad koduste toimetuste tegemisel abivahendeid, mida on võimalik osta, kuid saab ka laenutada. Tegevusterapeut või vastava koolituse saanud meditsiinitöötaja õpetab neid abivahendeid kasutama. Kirurgilise ravi eesmärk on moondunud liigese funktsiooni taastamine, sh liigeste asendamine.

Reumatoidartriidist moondunud liigesed.