ZOPITIN 7,5MG

Unetuse lühiajaline ravi.

Märkus: Bensodiasepiinid ja bensodiasepiinisarnased ravimid on näidustatud ainult siis, kui unetus on
tõsine, põhjustab töövõimetust või isiku väljendunud pingeseisundit.

Annus täiskasvanutele on 3,75 mg...7,5 mg, mis võetakse vahetult enne magamaminekut. Algannus
3,75 mg on soovitatav eakatele või kurnatud patsientidele, maksa- või neerukahjustustega või
hingamispuudulikkusega patsientidele. Ühekordset annust 7,5 mg ei tohi ületada. Ravim ei ole
näidustatud lastele ega alla 18-aastastele noorukitele.

Ravi zopiklooniga peaks olema nii lühike kui võimalik, tavaliselt mõnest päevast kuni 2 nädalani.
Pikim soovitatav järjestikune ravimi kasutamine on 4 nädalat, sisaldades järk-järgulise lõpetamise
perioodi. Ravi jätkamiseks või pikemaajaliseks ravimi tarvitamiseks tuleb patsiendi seisund
põhjalikult ümber hinnata.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Myasthenia gravis.
Raske uneapnoe sündroom, raske hingamispuudulikkus.
Raske maksapuudulikkus.

Eriline ettevaatus on vajalik zopiklooni ordineerimisel eakatele, psühhiaatrilistele haigetele,
patsientidele, kes kuritarvitavad ravimeid või on seda varasemalt teinud, samuti patsientidele, kellel on
raske maksa- või neerupuudulikkus või äge hingamispuudulikkus (vt lõik 4.2).
Kuna zopiklooni uinutav toime ilmneb kiiresti (15...20 minutiga), tuleb ravim sisse võtta vahetult enne
magamaminekut. Zopiklooni ei tohi kasutada esmavalikuna psühhoosi või raskekujulise
depressiooniga patsientidel. Nendel patsientidel, samuti kõigil unetust põdevatel patsientidel, tuleb
esmalt ravida põhihaigust ja seisundeid.
Zopiklooni ravi saavatel patsientidel on teatatud paradoksaalsetest psühhiaatrilistest reaktsioonidest (vt
lõik 4.8).

Tolerantsuse teke
Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete toime võib nõrgeneda ravimi pikaajalisel
(nädalaid) kasutamisel. Zopiklooni kasutamisel kuni 4 nädalat pole siiski tolerantsuse teket täheldatud.

Sõltuvus
Sõltuvuse tekke riski ei saa täielikult välistada. Sõltuvuse risk võib suureneda annuse suurenemisel ja
ravikuuri pikenemisel. Riski hindamisel tuleb arvesse võtta varasemat alkoholi ja/või ravimite
kuritarvitamist. Kui sõltuvus on tekkinud, on soovitav ravi zopiklooniga lõpetada, tehes seda annust
järk-järgult vähendades, et vältida ärajätunähtude teket. Ärajätunähtudeks võivad olla peavalu,
lihasvalu, raskekujuline ärevus, pinge, rahutus, segasus ja ärritatavus. Tõsisemal juhul võivad esineda
järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tundetus ja
pakitsus, ülitundlikkus valgusele, häältele ja füüsilisele kontaktile, hallutsinatsioonid või eptileptilised
krambid.
Kui ravimi tarvitamise periood on kuni 4 nädalat, on ebatõenaoline, et ravi lõpetamisel tekivad
ärajätunähud. Siiski võib patsientidele kasulik olla ravi järk-järguline lõpetamine.

Tagasilöögi unetus
Sümptomid, mille tõttu bensodiasepiine või bensodiasepiinidesarnaseid ained kasutama hakati, võivad
lühiajaliselt uuesti tekkida koheselt pärast ravikuuri lõppu. Risk ärajätunähtude ning tagasilöögi
unetuse tekkeks on suurem pärast pikaajalist ravi või ravi järsul katkestamisel. Selle vältimiseks on
soovitav ravi lõpetada annust järk-järgult vähendades.

Amneesia
Võib esineda anterograadset amneesiat. Et vähendada amneesia tekke riski, peavad patsiendid olema
teadlikud, et tablett tuleb võtta ainult vahetult enne magamaminekut ja ainult juhul, kui on võimalus
7...8 tunniseks uneks.

Teised psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid
Rahustite/uinutite, sh zopiklooni kasutamisel on teatatud rahutuse, agiteerituse, ärrituvuse,
agressiivsuse, pettekujutluste, raevu, õudusunenägude, hallutsinatsioonide, ebatavalise käitumise ja
teiste käitumismuutuste esinemisest. Kui sellised nähud peaksid ilmnema, tuleb zopiklooni kasutamine
lõpetada. Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega eakatel patsientidel (vt lõik 4.8).

Somnambulism ja unega seotud käitumine
Patsientidel, kes on võtnud zopiklooni ja ei ole täielikult ärkvel, on teatatud somnambulismist ja
teistest unega seotud käitumishäiretest, nagu unes autojuhtimist, toidu valmistamist ja söömist,
telefonikõnesid, mida patsiendid ise ei mäleta. Alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide
kasutamine koos zopiklooniga näib suurendavat selliste käitumishäirete esinemist, samuti zopiklooni
kasutamine suuremas annuses kui maksimaalne soovituslik annus. Zopiklooni kasutamise lõpetamist
tuleb tõsiselt kaaluda nende patsientide puhul, kellel esineb mõni selline kompleksne unega seotud
käitumishäire.

Ravi kestus
Ära hoidmaks sõltuvuse teket, peab kasutusaeg koos järk-järgulise lõpetamisega piirduma nelja
nädalaga (vt lõik 4.2). Patsienti tuleb informeerida ravikuuri pikkusest ning võimalikest
ärajätunähtudest.

Kasutamine lastel
Zopiklooni ohutust ja efektiivsust lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole kindlaks tehtud.

Alkohol suurendab zopiklooni uinutavat toimet. Samaaegsest alkoholi ja zopiklooni tarvitamisest tuleb
hoiduda.
Samaaegne kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite, nagu teised uinutid, antipsühhootilised ained,
anksiolüütikumid, antidepressandid, epilepsiaravimid, sedatiivsed antihistamiinikumid või
narkootilised valuvaigistid sealhulgas opiaadid ja morfiini derivaadid (valuvaigistites, köhavastastes
preparaatides ja asendusravis) tarvitamine suurendab zopiklooni KNS pärssivat toimet.
Ravimid, mis mõjutavad mao tühjenemise kiirust, võivad mõjutada zopiklooni imendumist.
Zopikloon metaboliseerub hepaatilise mikrosomaalse P450 ensüümsüsteemi kaudu (peamiselt
CYP3A4 ja CYP2C8 kaudu). Ravimid, mis neid ensüüme inhibeerivad, nagu ketokonasool,
erütromütsiin, klaritromütsiin, itrakonasool, ritonaviir ja nefasodoon, pikendavad zopiklooni
eliminatsiooni ja võivad selle toimet tugevdada.
Erütromütsiin kiirendab zopiklooni imendumist ja võib kiirendada zopiklooni uinutavat toimet.
Samaaegsel CYP3A4 indutseerijate, nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin ja
naistepuna, kasutamisel võib zopiklooni kontsentratsioon väheneda. Sel juhul võib olla vajalik
zopiklooni annuse suurendamine.

Zopiklooni kasutamine tuleb katkestada fertiilses eas naistel, kes kavatsevad rasestuda või
kahtlustavad rasedust.

Rasedus
Zopikloon läbib platsentaarbarjääri. Ravimi kasutamisest raseduse ajal tuleb hoiduda. Kuigi
loomkatsetes ei ole zopikloon näidanud teratogeenset toimet, ei ole ravimi kasutamise kliiniline
kogemus piisav tõestamaks zopiklooni ohutust raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
Kui zopiklooni kasutatakse raseduse viimasel trimestril või sünnituse ajal, võib ravim põhjustada
vastsündinul hüpotermiat, hüpotensiooni ja respiratoorset depressiooni.

Imetamine
Zopikloon ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Vastsündinul on metabolism aeglasem kui
täiskasvanul ning seetõttu võib ravimi KNS pärssiv toime olla kahjulikum. Zopiklooni ei tohi kasutada
rinnaga toitmise ajal.

Tänu sedatiivsele toimele omab zopikloon toimet autojuhtimise ning masinate käsitsemise võimele.
Patsiendid peaksid hoiduma autojuhtimisest ning tähelepanu nõudvate mehhanismide käsitsemisest
vähemalt 8 tundi peale zopiklooni manustamist, kuni ravimi mõju individuaalsed iseärasused on
selgunud.

Kliinilised uuringud on näidanud, et zopiklooni kõrvaltoimed on enamasti kergekujulised ning
põhjustavad harva ravi katkestamist.

Registreeritud kõrvaltoimed on toodud vastavalt organsüsteemile ja esinemissagedusele:

Väga sage ( ≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv (< 1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass

Immuunsüsteemi

üldised
angioödeem,

häired
allergilised
anafülaktilised
reaktsioonid
reaktsioonid
Psühhiaatrilised
hirmu-
segasus,

rahutus,
häired
unenäod,
nõrgenenud
pettekujutelmad,
agiteeritus
liibido,
raev, ebanormaalne
ärritatavus,
käitumine (võib olla
agressiivsus
põhjustatud
hallutsinat-
amneesiast) ja
sioonid,
somnambulism (vt
tagasilöögi
lõik 4.4), sõltuvus
unetus või
(vt lõik 4.4) ja
unetuse
ärajätusündroom (vt
süvenemine,
allpool)
depressiooni
süvenemine
Närvisüsteemi
maitse-
peavalu,
anterograadne
ataksia
häired
tundlikkuse
pearinglus
amneesia
häired (mõru
või metalli
maitse suus),
väsimus
(jääkunisus
järgmisel
hommikul)
Silma




diploopia
kahjustused
Seedetrakti
suukuivus
iiveldus,



häired
oksendamine,
düspepsia
Maksa ja



kerge kuni

sapiteede häired
mõõdukas
seerumi
transaminaaside
ja / või
aluselise
fosfataasi
aktiivsuse
suurenemine
Naha ja


lööve, sügelus

nahaaluskoe
kahjustused
Lihas-skeleti ja




lihasnõrkus
sidekoe
kahjustused
Üldised häired ja
väsimus



manustamiskoha
reaktsioonid
Vigastus,


kukkumine


mürgistus ja
(peamiselt
protseduuri
eakatel
tüsistused
patsientidel)

Juhul, kui ilmnevad psühhiaatrilised kõrvaltoimed, mis tavaliselt esinevad enam eakatel, tuleb ravi
lõpetada.

Zopikloonravi lõpetamisel on teatatud ärajätusündroomi tekkimisest (vt lõik 4.4). Ärajätunähud
varieeruvad ja võivad hõlmata tagasilöögi unetust, lihasvalu, ärevust, treemorit, higistamist,
agiteeritust, segasust, peavalu, südamepekslemist, tahhükardiat, deliiriumi, hirmuunenägusid,
ärritatavust. Rasketel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: derealisatsioon,
depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja surisemine, ülitundlikkus valguse, müra ja
füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid. Väga harvadel juhtudel võivad tekkida krambid.

Üleannustamine avaldub kesknärvisüsteemi depressioonis ning sõltub annusest: unisus, pearinglus,
ataksia ja teadvusekadu. Üleannustamine ei ole tavaliselt eluohtlik, juhul kui samaaegselt pole
kasutatud teisi kesknärvisüsteemi pärssivaid aineid (kaasa arvatud alkohol). Teised riskitegurid, nagu
kaasuv haigus ja patsiendi nõrkus, võivad kaasa aidata sümptomite raskusastme süvenemisele ja väga
harva lõppeda surmaga.

Üleannustamise korral tuleb võimalikult kiiresti manustada aktiivsütt. Maoloputusest või aktiivsöe
manustamisest on kasu ainult sellisel juhul, kui neid rakendada kiiresti pärast manustamist. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata patsiendi respiratoorsetele ja kardiovaskulaarsetele funktsioonidele.
Antidoodina võib kasutada flumaseniili. Zopiklooni üleannustamise korral on hemolüüs kasutu.

Farmakoterapeutiline rühm: bensodiasepiinisarnased ained
ATC kood: N05CF0I

Zopikloon on tsüklopürrolidoonide rühma kuuluv uinuti. Ta soodustab kloori kanalite avanemist
stimuleerides GABA-A bensodiasepiini retseptorite kompleksi. Zopikloonil on sedatiivne ja uinutav
toime, kuid erinevalt bensodiasepiinidest omab ta raviannuste kasutamisel vaid nõrka anksiolüütilist,
antikonvulsiivset ja lihaseid lõõgastavat toimet. Uinutav toime saabub 15...20 minuti möödudes pärast
zopiklooni manustamist.
Zopikloon kiirendab uinumist, vähendab öiste ärkamiste hulka, pikendab une kestust ja parandab une
kvaliteeti ning hommikust ärkamist. Vastavalt mõnedele uuringutele avaldab zopikloon väga vähest
mõju une füsioloogilisele struktuurile. Terapeutilised annused ei avalda kahjulikku mõju
respiratoorsetele ja kardiovaskulaarsetele funktsioonidele. Toime psühhomotoorikale või vaimsele
erksusele ravimi manustamise järgsel hommikul on minimaalne.

Imendumine
Zopikloon imendub kiiresti seedetraktist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1,5 kuni 2
tunni pärast ning on vastavalt 30 ng/ml ja 60 ng/ml 3,75 mg ja 7,5 mg annuste puhul. Imendumist ei
mõjuta sugu ega toit.

Jaotumine
Ravim jaotub kiiresti vereringesse. Seondumine plasmavalkudega on vähene (ligikaudu 45%) ja
mitteküllastuv. Koostoimed tänu valkudega mitteseondumisele pole tõenäolised.
Jaotusruumala täiskasvanutel on 1.2 ... 1.6 l/kg.
Imetamise ajal on kontsentratsioon rinnapiimas sama kui plasmas. Hinnanguliselt saab imik kuni 1%
ravimiannusest, mis ema on ööpäevas manustanud.

Metabolism
Zopikloon metaboliseeritakse maksas kolme põhilist metaboolset teed. Interindividuaalsed
variatsioonid on minimaalsed. Peamised metaboliidid on aktiivne N-oksümetaboliit ja inaktiivne N-
desmetüülmetaboliit. Vastavalt uriinianalüüsidele on nende eliminatsiooni poolväärtusaeg vastavalt
4,5 ja 7,4 tundi. Loomkatsetes pole täheldatud ensüümsüsteemi induktsiooni, isegi kui kasutati suuri
annuseid. Zopikloon ja selle metaboliidid ei kuhju, kui ravimit kasutada üks kord ööpäevas.

Eritumine
Kui kasutada soovitatud annuseid on zopiklooni eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 5
tundi. Võrreldes plasma kliirensiga(232 ml/min) osutab muutumatu zopiklooni minimaalne renaalne
kliirens(8,4 ml/min), et zopikloon eritub peamiselt metabolismi kaudu. Zopikloon ja tema metaboliidid
erituvad neerude kaudu (ca 80%) põhiliselt vabade metaboliitidena (N-oksü- ja N-
desmetüülderivaadid). Ainult ligikaudu 5% zopikloonist eritub muutumatuna uriiniga. Zopikloon
eritub ka süljega, mis seletab kibeda maitse teket suus.

Patsientide erigrupid
Erinevates uuringutes tervete eakate patsientidega pole täheldatud ravimi kuhjumist.
Neerupuudulikkusega patsientidel ei ilmnenud ei zopiklooni ega tema metaboliitide kuhjumist.
Maksatsirroosiga patsientidel langeb plasma kliirens ligikaudu 40% võrreldes desmetülatsiooni
reduktsiooniga. Maksapuudulikkuse korral tuleb annuseid vähendada.

Zopiklooni akuutne toksilisus on madal. Hiirtel on zopiklooni suukaudsel manustamisel LD50 3 g/kg
ja rottidel 800 mg/kg. Subkroonilistes toksilisuse uuringutes põhjustasid suured annused rottidel kasvu
aeglustumist ning kehakaalu langust. Koertel ja rottidel esines suurte annuste kasutamisel pöörduvat
maksakahjustust, koertel ka aneemiat. Emastel rottidel täheldati rinnanäärme kasvaja riski
suurenemist, mis oli seostatav 17-beeta-estradiooli taseme tõusuga. Kilpnäärme kasvajate
esinemissageduse tõus oli seotud kõrgenenud TSH tasemega. Inimestel pole zopikloon mõjutanud
kilpnäärme funktsiooni. Väga suurte annuste kasutamisel kahjustas zopikloon sperma kvaliteeti isastel
rottidel. Uuringud rottidega ei ole näidanud, et zopikloon põhjustaks lootekahjustusi. Ravim ei mõjuta
küülikute viljakust. Pikaajalistes kliinilistes uuringutes (7,5 mg 84 päeva vältel) ei mõjutanud
zopikloon spermarakkude arvu, liikuvust ega morfoloogiat, samuti ejakulaadi hulka.

Sisu:
Preželatiniseeritud tärklis
Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Magneesiumstearaat
Mikrokristalliline tselluloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid

Kate:
Makrogool 4000
Polüvinüülalkohol
Talk
Indigokarmiin (E132)
Titaandioksiid (E171).

Ei kohaldata.

2 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25 oC.

10, 20, 30 ja 100 tabletti: PVC/PVdC/AI blister.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.