Leetrid Autor: Reet Raukas

Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest viirust leidub neelu, nina ja silmade limaskestadel, isegi pisarates. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja 4 päeva pärast lööbimist. Kolmandad isikud ei kanna viirust edasi. Leetriviirus hävib õhus kiiresti, seetõttu tuleb haige tuba sageli õhutada. Aastatel 2001–04 ei olnud Eestis ühtki leetritesse haigestumise juhtu. Järgnevatel aastatel esines üksikuid haigusjuhte, kuid 2008. aastal ei täheldatud taas ühtki.

Leetrite lõimetusaeg on 10–15, maksimaalselt kuni 21 päeva. Umbes 10 päeva pärast nakatumist tekivad haigusnähud – palavik, tugev köha, nohu ning silma sidekestapõletik. Köha on rohke rögaeritusega, silmad on valguskartlikud ning neist voolavad pisarad. Suu limaskest punetab ja veel enne lööbe ilmumist tekivad põskede sisekülgedele purihammaste kohale leetritele iseloomulikud valkjad, nn Kopliki laigud. Umbes 3 päeva pärast haige seisund paraneb veidi, kuid seejärel tõuseb palavik uuesti ning nahale ilmub lööve. Lööve tekib algul kõrvade taha, järgmiste päevadega levib näole, kehale, jäsemetele, kaasa arvatud peopesad ja jalatallad. Lööve on algul roosa, hiljem muutub erkpunaseks ning nahapinnast veidi kõrgemad laigud laatuvad. See periood kestab 5 päeva, lööve taandub  ilmumise järjekorras,  jättes  nahale pruunikaskollakad pigmenteerunud laigud. Samal ajal normaliseerub kehatemperatuur ning taanduvad köha ja nohu. Leetrid põhjustavad haigel märkimisväärse isulanguse. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Haigust diagnoositakse iseloomulike tunnuste ning nakatunutega kokkupuute alusel. Viirusvastaste antikehade leidumine veres kinnitab diagnoosi. Leetrihaigeid ravitakse kodus, voodirežiimil. Haiglaravi vajatakse raske seisundi või tüsistuste tekkimisel. Haigustekitaja vastu ravimit ei ole, leevendatakse sümptomeid. Palaviku alandamiseks ei tohi kasutada aspiriini, vaid teisi palavikualandajaid (paratsetamooli). Silmapõletiku ohu tõttu peab haige toas eredat valgust vältima. Piinavat köha aitab leevendada piisavalt niiske õhk, vajaduse korral kasutada köha pärssivaid ravimeid. Haigele tuleb anda rohkesti juua. Antibiootikume kasutatakse vaid bakteriaalsete tüsistuste tekke korral. Leetrite tüsistused on tõsised, neist kõige sagedasemad on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Ühel haigel tuhandest tekib peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel ta võib invaliidistuda või surra.

Laps võib uuesti lasteaeda või kooli minna kahe nädala pärast, arvestades haiguse algusest.

Leetreid on võimalik vältida aktiivse immuniseerimise ehk vaktsineerimise teel. Elusvaktsiini manustatakse 12. elukuul, revaktsineeritakse 13. eluaastal.

Vt ka immuniseerimiskava, peaajupõletik.