CIRRUS

Hooajalise ja aastaringse allergilise riniidi lühiajaline sümptomaatiline ravi, kui samaaegselt on vajalik nii
tsetirisiini kui pseudoefedriini toime.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed
Üks tablett 2 korda päevas (õhtul ja hommikul), koos toiduga või ilma.

Ravikuur tuleb lõpetada kohe, kui sümptomid on saadud kontrolli alla ja ei tohi olla pikem kui 2...3
nädalat. Kui on saavutatud adekvaatne kontroll allergilise nohu sümptomite üle, siis vajadusel jätkatakse
ravi tsetirisiiniga.

Soovitatavalt tuleb tabletid võtta koos vedelikuga ja neid ei tohi katki närida ega purustada.

Neerukahjustus
Mõõduka neerupuudulikkusega haigetel tuleb annust vähendada ühe tabletini päevas.

Maksakahjustus
Mõõduka maksapuudulikkusega haigetel tuleb annust vähendada ühe tabletini päevas.

Alla 12-aastased lapsed
Cirrus on alla 12-aastastel lastel vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Tsetirisiin-pseudoefedriin on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
• teadaolev ülitundlikkus ravimi ükskõik milliste abiainete, efedriini või piperasiini suhtes
• raske hüpertensioon või raskekujuline südame isheemiatõbi
• raske neerupuudulikkus
• kontrollimata hüpertüreoidism
• raske arütmia
• feokromotsütoom
• kõrgenenud silmasisene rõhk
• uriinipeetus
• anamneesis insult
• kõrgenenud risk hemorraagilise insuldi tekkeks

Tsetirisiin-pseudoefedriin on vastunäidustatud patsientidele, kes saavad samaaegset ravi järgmiste
ravimitega:
• dihüdroergotamiin
• monoamiinioksüdaasi (MAO) inhibiitorid (k.a 2 nädalat pärast ravi lõpetamist)

Tsetirisiin-pseudoefedriini ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel, kuna puuduvad uuringud selle
vanusegrupi kohta.

Pseudoefedriini sisalduse tõttu tuleb tsetirisiin-pseudoefedriini manustada ettevaatusega suhkurtõve,
hüpertüreoidismi, arteriaalse hüpertensiooni, tahhükardia, südamearütmia, südame isheemiatõve,
mõõduka neeru- või maksapuudulikkusega patsientidele ja eakatele.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad:
• adrenomimeetilisi ravimeid, nt dekongestante, isupärssijaid, psühhostimulaatoreid nt
amfetamiini (kombineeritud toime kardiovaskulaarsele süsteemile)
• tritsüklilisi antidepressante
• antihüpertensiivseid ravimeid (antihüpertensiivse toime vähenemine)
• alkoholi ja teisi KNS depressante (KNS suurenenud depressioon ja häirunud funktsioon)
• südameglükosiide (risk rütmihäirete tekkeks)
• samuti ka juhtudel, kus antikolinergiline toime ei ole soovitav, nt prostata hüpertroofia või
põie väljavoolu obstruktsioon.

Tähelepanuga peab ka suhtuma patsientidesse, kellel on kõrgenenud risk hemorraagilise insuldi tekkeks,
kes kasutavad samaaegselt vasokonstriktoreid nagu bromokriptiini, pergoliidi, lisuriidi, kabergoliini,
ergotamiini või mõnda muud nii suukaudset kui ka ninna manustatavat (fenüülpropanolamiini,
fenüülefriini, efedriini) nina limaskesta turset alandavat ravimit; nende ravimite veresooni ahendava ja
vererõhku tõstva toime tõttu.

Pseudoefedriini veresooni ahendava toime tõttu on vaja tähelepanu pöörata patsientidele, kellel on risk
hüperkoagulatsioonile ja kellel on soolte põletikulised haigused.

Jälgima peab ka hüpertoonikuid, keda ravitakse mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (NSAID),
kuna nii pseudoefedriin kui ka mittesteroidsed põletikuvastased ravimid tõstavad vererõhku.

Nagu teiste tsentraalselt toimivate stimulantide korral, on ka pseudoefedriini puhul täheldatud
kuritarvitamist.

Kaasasündinud galaktoositalumatusega patsiendid, Lapp laktaasi vaeguse või glükoos-galaktoos
malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud tsetirisiini-pseudoefedriini kombinatsiooniga.

Tsetirisiini farmakokineetilise koostoime uuringud on läbi viidud tsimetidiini, ketokonasooli,
erütromütsiini, asitromütsiini, fenasooni ja pseudoefedriiniga, farmakokineetilisi koostoimed ei
täheldatud.

Teofülliini (400 mg 1 kord ööpäevas) mitmeannuselises uuringus tsetirisiiniga, tekkis tsetirisiini kliirensi
vähene (16%) langus, kusjuures teofülliini omadused tsetirisiiniga samaaegsest manustamisest ei
muutunud.
Tsetirisiini uuringutes tsimetidiini, glipisiidi, diasepaami ja pseudoefedriiniga ei leitud antagonistlikke
farmakodünaamilisi koostoimeid.
Tsetirisiini uuringutes asitromütsiini, erütromütsiini, ketokonasooli, teofülliini, fenasooni ja
pseudoefedriiniga ei leitud antagonistlikke kliinilisi koostoimeid.Tsetirisiini samaaegsel manustamisel
makroliidide või ketokonasooliga ei ilmnenud kliiniliselt olulisi EKG-muutusi.

Ritonaviiri (600 mg 2 korda ööpäevas) mitmeannuselises uuringus tsetirisiiniga (10 mg ööpäevas),
suurenes tsetirisiini biosaadavus 40%, kusjuures ritonaviiri omadused muutusid kergelt (-11%)
tsetirisiiniga koosmanustamisel.

Sümpatomimeetiliste amiinide ja monoamiinioksüdaasi (MAO) inhibiitorite kooskasutamisel võib tekkida
hüpertensiivne kriis. Seoses MAO inhibiitorite pika toimeajaga on selline koostoime võimalik veel kuni
15 päeva pärast ravikuuri lõpetamist.

Sümpatomimeetilised amiinid võivad vähendada ß-adrenoblokaatorite ja sümpatolüütilise toimega
ravimite nagu metüüldopa, guanetidiini ja reserpiini antihüpertensiivset toimet (vt lõik 4.4).

Linesoliidi manustamine koos pseudoefedriiniga võib põhjustada normotensiivsetel patsientidel vererõhu
tõusu.

Pseudoefedriini ja südameglükosiidide samaaegsel kasutamisel võib kardiostimulaatoriga patsientidel
suureneda südame erutusjuhtesüsteemi ektoopiline aktiivsus; seetõttu peaks ravi tsetirisiin-
pseudoefedriiniga digitaliseeritud patsientidel vältima.

Antatsiidid ja prootonpumba inhibiitorid suurendavad pseudoefedriini imendumist, kaoliin vähendab seda.

Samaaegne kasutamine koos halogeenitud anesteetikumidega võib esile kutsuda või halvendada
olemasolevat ventrikulaarset arütmiat.

Antihistamiinsed ravimid inhibeerivad allergilist reaktsiooni nahatestide läbiviimisel, mistõttu on vajalik
pidada enne testimist 3-päevane ravipaus.

On leitud, et kõrge rasvasisaldusega toit ei mõjuta kummagi toimeaine biosaadavust, kuid siiski vähendab
ja pikendab tsetirisiini plasmakontsentratsiooni maksimumi saavutamist.

Rasedus
Tsetirisiin-pseudoefedriini kasutamisest rasedatel naistel puuduvad adekvaatsed andmed. Pseudoefedriini
kasutamist raseduse esimesel trimestril seostatakse suurenenud gastroskiisi (kaasasündinud kõhuseina
lõhestumus, mille kaudu sooled kõhuõõnest välja tungivad) esinemisega. Pseudoefedriini veresooni
ahendava toime tõttu, ei tohi seda kasutada raseduse esimesel trimestril, kuna võib vähendada
uteroplatsentaarset tsirkulatsiooni. Andmed piiratud arvu raseduste kohta näitavad, et pole täheldatud
tsetirisiini kõrvaltoimeid rasedusele ega loote/vastsündinu tervisele. Loomuuringud ei ole piisavad
hindamaks toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, poegimisele ja sünnijärgsele arengule (vt lõik 5.3).
Tsetirisiin-pseudoefedriini ei tohi raseduse ajal kasutada.

Imetamine
Tsetirisiin ja pseudoefedriin erituvad inimese rinnapiima. Seetõttu tsetirisiin-pseudoefedriini kasutamist
rinnaga toitmise perioodil ei soovitata.

Uuringutes, kus kasutati objektiivseid mõõtmistulemusi, ei mõjutanud tsetirisiin soovitatud annuste korral
kognitiivseid või motoorseid funktsioone ega une latentsi.
Selliste toimete varieeruvus on siiski indiviiditi erinev: kliinilistes uuringutes on subjektiivset
somnolentsuse tunnet täheldatud. Soovitatud annuste ületamisel võivad tekkida kesknärvisüsteemi
pärssimise nähud. Pseudoefedriini liiklusohtlikkuse kohta andmeid ei ole. Siiski soovitatakse patsientidel
mitte ületada soovitatud annust, kui nad peavad juhtima autot või käsitsema potentsiaalselt ohtlikke
masinaid. Patsient ei tohi juhtida autot, kui ta tunneb end unise või uimasena.

Kliinilised uuringud
Kontrollitud kliiniliste uuringute andmetel esines kõrvaltoimeid rohkem kui 1% patsientidest, kellele
manustati tsetirisiini/pseudoefedriini kombinatsioonpreparaati, mis ei erinenud vastavatest näitajatest
tsetirisiini ja pseudoefedriini eraldi manustamise korral.

Turuletulekujärgne kogemus
Tsetirisiini kõrvaltoimed on peamiselt KNS depresseeriv toime või paradoksaalselt - KNS stimuleeriv
toime, antikolinergiline aktiivsus või ülitundlikkuse reaktsioonid (sh anafülaktiline šokk), kusjuures
pseudoefedriiniga seotud kõrvaltoimed on seotud peamiselt KNS stimulatsiooni ja kardiovaskulaarsete
häiretega. Kirjanduse andmetel on leitud ka üksikuid pseudoefedriini kasutamisega seostatud
tserebrovaskulaarse insuldi ja isheemilise koliidi juhte.

Järgnevad kõrvaltoimed on esitatud MedDRA organsüsteemi klasside andmebaasi esinemissageduse järgi.
Sagedus on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni
<1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel):

Immuunsüsteemi häired
Harv: ülitundlikkus

Psühhiaatrilised häired
Sage: närvilisus, unetus
Aeg-ajalt: ängistus, agiteeritus
Harv: hallutsinatsioonid
Väga harv: psühhootilised häired

Närvisüsteemi häired
Sage: vertiigo, pearinglus, peavalu, unisus
Harv: krambid, treemor
Väga harv: düsgeusia, tserebrovaskulaarne insult

Silma kahjustused
Teadmata: akommodatsiooni häired, hägune nägemine, müdriaas, valu silmas, nägemise kahjustus,
fotofoobia

Südame häired
Sage: tahhükardia
Harv: arütmia

Vaskulaarsed häired
Harv: kahvatus, hüpertensioon
Väga harv: tsirkulatoorne kollaps

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiiniumi häired
Teadmata: düspnoe

Seedetrakti häired
Sage: suukuivus, iiveldus
Harv: oksendamine
Väga harv: isheemiline koliit

Maksa ja sapiteede häired
Harv: maksafunktsiooni häired (transaminaaside, alkaalse fosfataasi, gamma-GT aktiivsuse suurenemine,
bilirubiini sisalduse suurenemine)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv: kuiv nahk, lööve, suurenenud higistamine, urtikaaria
Väga harv: raskekujuline lööve, angioneurootiline turse

Neerude ja kuseteede häired
Harv: düsuuria

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: asteenia

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Tsetirisiini üleannustamise järgselt tekkivad sümptomid on seotud peamiselt KNS toimetega või
toimetega, mis võivad viidata antikolinergilistele toimetele. Suurtes annustes võivad adrenomimeetikumid
tekitada toksilist psühhoosi meelepetete ja hallutsinatsioonidega. Mõnedel patsientidel võivad tekkida
südame rütmihäired, tsirkulatoorne kollaps, krambid, kooma ja hingamispuudulikkus, mis võib lõppeda
surmaga.

Ägeda mürgistuse puhul tsetirisiin-pseudoefedriiniga võib tekkida diarröa, pearinglus, nõrkus, peavalu,
ebamugavustunne, müdriaas, kusepeetus, tahhükardia, rütmihäired, arteriaalne hüpertensioon,
kesknärvisüsteemi depressiooni- (sedatsioon, apnoe, teadvusekadu, tsüanoos ja kardiovaskulaarne kollaps)
või stimulatsiooninähud (unetus, hallutsinatsioonid, treemor, krambid), mis võivad olla eluohtlikud.

Üleannustamise ravi, eelistatult haiglatingimustes, peab olema toetav ja sümptomaatiline, arvestada tuleb
teiste samaaegselt kasutatud ravimitega. Kui spontaanset oksendamist ei teki, tuleb see esile kutsuda.
Soovitatav on teha maoloputus. Antidoodid puuduvad. Adrenomimeetilisi amiine ei tohi kasutada.
Hüpertensiooni ja tahhükardia puhul sobivad alfa-adrenoblokaatorid ja/või beeta-adrenoblokaatorid.
Krampide puhul tuleb veeni manustada diasepaami (lastele võib diasepaami manustada rektaalselt).
Tsetirisiin ja pseudoefedriin elimineeruvad hemodialüüsil halvasti.

Farmakoterapeutiline rühm: antiallergiline ja dekongestiivne ravim
ATC-kood: R01BA93

Tsetirisiin-pseudoefedriini farmakodünaamiline aktiivsus on otseselt seotud iga oma komponendi
aktiivsuse lisatoimega. Tsetirisiin on antiallergiliste omadustega selektiivne H1-antagonist: ta inhibeerib
histamiiniga seotud allergilise reaktsiooni esimest faasi ja vähendab allergilise reaktsiooni puhul
põletikurakkude migratsiooni ja hilisallergilise reaktsiooni puhul mediaatorite vabanemist, inhibeerib
histamiini või õietolmu poolt indutseeritud reaktsioone nasaalsete provokatsioonitestide puhul.
Pseudoefedriin on suu kaudu manustamisel aktiivne adrenomimeetiline amiin, domineeriva beeta-
adrenomimeetilise aktiivsusega; tänu vasokonstriktoorsetele omadustele vähendab nina limaskesta turset.

Suu kaudu manustamisel imendub tsetirisiin kiiresti ja peaaegu täielikult. Tühja kõhuga manustamise
järgselt saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon tavaliselt 1 tunni jooksul. Tsetirisiin ei metaboliseeru
ulatuslikult esmasel maksapassaažil.
Pärast korduvat suu kaudu manustamist eritub uriiniga ööpäevas muutumatul kujul tsetirisiini umbes 65%
annusest. Tsetirisiini imendumine ja eliminatsioon ei sõltu annusest. Inter- ja intraindividuaalne
varieeruvus on madal. Tsetirisiini plasma poolväärtusaeg on umbes 9 tundi. See näitaja suureneb
neerutalitluse häirete korral. Tsetirisiin seondub plasmavalkudega 93%. Jaotusruumala on väike: ligikaudu
0,5 l/kg.
Pseudoefedriini manustamine prolongeeritud kujul tagab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 2...6 tundi
pärast korduvat annustamist. Eritumine toimub peamiselt muutumatul kujul uriiniga. Uriiniga eritumine
suureneb uriini pH vähenedes ja väheneb leeliselise uriini korral.
Peale korduvat suukaudset manustamist (iga 12 tunni järel) on stabiilses seisundis eliminatsiooni
poolväärtusaeg umbes 9 tundi. Suure rasvasisaldusega toit ei mõjuta kummagi toimeaine biosaadavust,
kuid siiski vähendab ja pikendab tsetirisiini plasmakontsentratsiooni maksimumi saavutamist. Tsetirisiini
ja pseudoefedriini koosmanustamisel ei ole täheldatud olulist farmakokineetilist koostoimet.
Neerupuudulikkusega haigetel tuleb annust vähendada pooleni soovitatud ööpäevasest annusest.

Loomkatsetes osutus toksilise annuse läveks rottidel >30 mg/kg/päevas ja ahvidel >40 mg/kg/päevas
(annus, mis inimesel vastab 8…11-kordsele soovitatud annusele). Inimesele toimivas annuses oli
süsteemne saadavus kõrgem ahvidel, kuid madalam rottidel. Rottide reproduktsiooni toksilisuse
uuringutes osutus toksilisuse läveks 40 mg/kg/päevas. Kuna nende loomaliikide puhul süsteemse toime
lävi on madal, siis ei saa neid tulemusi kasutada ohutult rasedate ja rinnaga toitvate naiste suhtes.
Tsetirisiini ja pseudoefedriini kombinatsioon ei oma mutageenset ega klastogeenset toimet (k.a
kromosoomide kahjustumine). Seetõttu ei ole tõenäoline, et ravim võiks inimesel toimida
kartsinogeenselt.

Tableti sisu
Hüpromelloos
Mikrokristalne tselluloos
Kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat
Laktoosmonohüdraat
Kroskarmelloosnaatrium

Tableti kate
Hüpromelloos
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister (PVC/alumiinium), 14 või 28 tabletti pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.