Tuulerõuged Autor: Reet Raukas

---

Viited: tuulerõuged

---

Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed.

Lõimetusaeg on 14–21 päeva. Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist ning kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad juustega kaetud peanahale ja näole, kust levivad rindkerele ning edasi kõikjale üle kogu keha. Löövet esineb ka suu, silmade ja tupe limaskestadel. Tavaliselt tekib sadu vedelikuga täidetud villikesi punetaval alusel. Need lõhkevad, jättes järele väikesed haavad, mis kattuvad koorikuga. Lööve võib sügeleda. Suus lõhkenud villidest tekkinud haavakesed on väga valulikud ja laps keeldub seetõttu söömast. Tuulerõugetele on iseloomulik erinevates arengujärkudes lööbeelementide – laikude, sõlmekeste, villide, mädakoorikute, koorikute ja armide koosesinemine. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Koorikud langevad ära umbes nädala või kahe jooksul ning enamasti ei jää nahale arme.

Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Kui haiguspilt ei ole tüüpiline, peab tegema vereanalüüsi. Ravi on suunatud tüsistuste vältimisele. Lapsel tuleb lõigata küüned lühikeseks, et ta ei saaks ville katki kratsida, see aitab vältida nahapõletikku. Haiget võib pesta duši all ning seejärel kuivatada pehme rätiga. Ville võib töödelda mõne antiseptikumiga. Palaviku korral kasutatakse paratsetamooli. Sügelemise vastu aitavad suu kaudu manustatavad allergiavastased ravimid. Laps peaks olema kodus kuni kõikide lööbeelementide kuivamiseni ja koorikuga kattumiseni. Nõrgenenud immuunsüsteemiga haigele tuleks anda suukaudseid viirusvastaseid preparaate.

Haiguse vältimiseks on olemas nõrgestatud elusvaktsiin, mis paljudes riikides kuulub plaanilisse immuniseerimisskeemi. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul. Kuni 12-aastaste vaktsineerimisel on piisav üks vaktsiinidoos, vanematele lastele soovitatakse teha kaks doosi 4–8-nädalase vahega.

Eestis tuulerõugetevastast vaktsineerimist ei praktiseerita. Enneaegsed lapsed, nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed ja rasedad võivad tuulerõugete vältimiseks pärast kokkupuudet haigega vajada spetsiifilist immunoglobuliini. Enamasti põetakse tuulerõugeid kergelt, kuid tüsistusedki pole välistatud. Lööbekohal võib areneda nahamädapõletik, tekkida võivad sellised rasked haigused nagu entsefaliit ehk ajupõletik, kopsupõletik, südamelihasepõletik, liigesepõletik. Haigusest paranemise ajal võib kujuneda väikeaju kahjustus ehk tserebellaarataksia, mis möödub 2–4 nädalaga.

---