XANAX

Ärevusseisundite, sealhulgas depressiooniga kaasneva ärevuse lühiajaline ravi. Paanikahäire.

Lapsed:

Alprasolaami ohutus ja efektiivsus lastel ning alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud ja seetõttu ei
ole selle kasutamine soovitatav.

Alprasolaam tabletid: optimaalne annus sõltub haigusnähtude raskusest ja patsiendi individuaalsest
reageeringust. Patsientidel, kes vajavad suuremat annust, tuleb seda suurendada ettevaatlikult, et
vältida kõrvaltoimeid. Tavaliselt vajavad psühhotroopseid ravimeid mittesaanud patsiendid
mõnevõrra väiksemaid annuseid kui isikud, keda on ravitud trankvillisaatorite, antidepressantide või
uinutitega.
Soovitatav on järgida väikseima tõhusa annuse kasutamise põhimõtet eakate või nõrgestatud
patsientide ravis, et vältida ataksia või liigse sedatsiooni tekkimist.

Alprasolaam toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid:
Kui alprasolaami toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette manustatakse üks kord päevas, siis
eelistatavalt hommikul. Tabletid tuleb alla neelata tervelt, neid ei tohi närida, purustada ega tükkideks
murda.

Annustamissoovitused alprasolaami toimeainet prolongeeritult vabastavad tablettide jaoks põhinevad
võrreldaval farmakokineetilisel profiilil tervete isikute puhul, kellele manustatakse alprasolaam
tablette kolm või neli korda päevas, ja nende puhul, kellele antakse alprasolaam tablette kaks korda
päevas.

Ravi kestus:
Ravi kestuse kohta on olemas andmed, mis toetavad kasutamist kuni 6 kuu jooksul ärevuse korral kuni 8 kuu jooksul paanikahäire ravis.

Ravi lõpetamine:
Ravi lõpetamisel alprasolaamiga tuleb annust vähendada aeglaselt heade meditsiiniliste tavade
kohaselt. Alprasolaami päevast annust on soovitatav vähendada mitte enam kui 0,5 mg kolme päeva
kohta. Üksikud patsiendid võivad vajada veelgi aeglasemat annuse vähendamist (vt lõik 4.4).


Alprazolam tabletid
Alprazolam XR-i tabletid
Näidustus
Tavaline algannus
Tavaline
Tavaline algannus
Tavaline
või
(kõrvaltoimete
annusevahemik
(kõrvaltoimete
annusevahemik
populatsioon esinemisel tuleb
esinemisel tuleb annust
annust vähendada)
vähendada)
Ärevus
0,75 kuni 1,5 mg
0,5 kuni 4,0 mg
1 mg päevas ühe või
0,5 kuni 4 mg
päevas jagatuna
päevas jagatuna
kahe annusena
päevas ühe või
mitmeks annuseks
mitmeks annuseks
kahe annusena
Depressioon
1,5 mg päevas
1,5 kuni 4,5 mg
1 mg päevas ühe või
0,5 kuni 4,5 mg
jagatuna mitmeks
päevas jagatuna
kahe annusena
päevas ühe või
annuseks
mitmeks annuseks
kahe annusena
Paanikahäire
0,5 kuni 1,0 mg
Annust tuleb
0,5 kuni 1,0 mg
Annust tuleb
d
magama minnes või
kohandada patsiendi
magama minnes või
kohandada
0,5 mg kolm korda
vastuse järgi mitte
0,5 mg kaks korda
patsiendi vastuse
päevas
rohkem kui 1 mg
päevas
järgi mitte rohkem
päevas iga 3 kuni 4
kui 1 mg päevas iga
päeva tagant. Võib
3 kuni 4 päeva
lisada lisaannuseid,
tagant.
kuni saavutatakse
manustamine kolm või
[Kliinilistes
uuringutes oli

Annustamine

Alprazolam tabletid
Alprazolam XR-i tabletid
Näidustus
Tavaline algannus
Tavaline
Tavaline algannus
Tavaline
või
(kõrvaltoimete
annusevahemik
(kõrvaltoimete
annusevahemik
populatsioon esinemisel tuleb
esinemisel tuleb annust
annust vähendada)
vähendada)
neli korda päevas.
keskmine
säilitusannus 5 kuni
[Keskmine annus
6 mg päevas
suures mitmes
manustatuna ühe
kliinikus läbi viidud
annusena või
uuringus oli 5,7
jagatuna kaheks
±2,27 mg, mõned
annuseks, mõned
patsiendid vajasid
patsiendid vajasid
maksimaalselt 10 mg
kuni 10 mg
päevas.]
päevas.]
Geriaatrilised 0,5 kuni 0,75 mg
0,5 kuni 0,75 mg
0,5 kuni 1 mg päevas
0,5 kuni 1 mg
patsiendid
päevas jagatuna
päevas jagatuna
ühe või kahe annusena
päevas; annust võib
mitmeks annuseks
mitmeks annuseks;
järk-järgult
annust võib järk-
suurendada, kui see
järgult suurendada,
on vajalik ja
kui see on vajalik ja
talutav.
talutav.

Alprasolaam on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus
bensodiasepiinide, alprasolaami või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Bensodiasepiinid on samuti vastunäidustatud patsientidele, kellel on diagnoositud myasthenia gravis,
raske hingamispuudulikkus, uneapnoe või raske maksapuudulikkus.

Neerupuudulikkusega või kerge või keskmise maksapuudulikkusega patsientide ravimisel soovitatakse
olla ettevaatlik.

Bensodiasepiine ja bensodiasepiinilaadseid aineid ei tohi depressiooni või depressiooniga seotud
ärevuse ravimiseks üksikravimina kasutada, sest sellistel patsientidel võib tekkida või suureneda
enesetapurisk. Seetõttu tuleb alprasolaami kasutada ettevaatusega ja väljakirjutatud annus peab olema
depressiooni sümtomitega või suitsiidimõtetega patsientidel piiratud.

Alprasolaami ohutus ja efektiivsus lastel ning alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud ja seetõttu ei
ole selle kasutamine soovitatav.

Eakate ja/või nõrgestatud organismiga patsientide raviks on üldiselt soovitatav kasutada minimaalset
efektiivset annust, et vältida ataksia või ülesedatsiooni teket.

Bensodiasepiine tuleb kasutada äärmise ettevaatusega patsientidel, kellel esineb anamneesis alkoholi
või ravimite kuritarvitamine (vt lõik 4.5).

Sõltuvus

Bensodiasepiinide kasutamine võib viia füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeni. Sõltuvuse tekkerisk
kasvab koos annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega ning on samuti suurem patsientidel,
kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine. Ravimsõltuvus võib tekkida
terapeutiliste annuste kasutamisel ja/või patsientidel, kellel puuduvad individuaalsed riskitegurid.
Ravimsõltuvuse risk suureneb mitme bensodiasepiini kombineeritud kasutamisel, sõltumata
anksiolüütilisest või hüpnootilisest näidustusest. Samuti on teatatud kuritarvitamise juhtumitest.

Võõrutusnähud
Sõltuvuse tekkimisel kaasnevad ravi järsu katkestamisega võõrutusnähud. Need võivad hõlmata
peavalu või lihasvalu, tugevat ärevust ja pinget, rahutust, segasust, ärrituvust ning unetust. Raskematel
juhtudel võivad tekkida derealisatsioon, depersonalisatsioon, ülikuulmiserksus, jäsemete tuimus ja
kirvendus, ülitundlikkus valguse, müra ning füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või
epilepsiahood.
Alprasolaamravi katkestamisel tuleb annust vähendada aeglaselt kooskõlas hea kliinilise tavaga.
Soovitatav on vähendada alprasolaami päevast annust mitte rohkem kui 0,5 mg võrra iga kolme päeva
järel. Mõned patsiendid võivad vajada isegi aeglasemat annuse vähendamist.

Ravi kestus
Ravi kestus peab sõltuvalt näidustusest olema nii lühike kui võimalik (vt lõik 4.2), kuid see ei tohi
koos annuse vähendamise perioodiga ületada 8…12 nädalat ärevuse ja depressiooni korral ning 8
kuud paanikahäirete korral. Ravi kestuse pikendamine üle selle aja võib toimuda ainult pärast
patsiendi seisundi uuesti hindamist.

Ravi alustamisel on kasulik patsiendile öelda, et see on piiratud kestusega ning samuti tuleb selgitada
annuste järk-järgulise vähendamise vajadust. Väga oluline on, et patsient oleks tagasilöögifenomenist
teadlik, sest see vähendab patsiendi ärevust, kui ravimi ärajätmise korral peaksid sellised sümptomid
tekkima. Lühitoimeliste bensodiasepiinide puhul on kirjeldatud, et ärajätunähud võivad avalduda ka
annustamiskordade vahepeal, eriti kui kasutatakse suurt annust. Pikatoimeliste bensodiasepiinide
vahetamisel lühitoimeliste bensodiasepiinide vastu on oluline hoiatada patsienti võõrutusnähtude
tekkimise ohu suhtes.

Psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid
Bensodiasepiinide kasutamisel võivad esineda sellised reaktsioonid nagu rahutus, agitatsioon,
ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoosid, kohatu
käitumine ja teised käitumist mõjutavad kõrvaltoimed. Selliste nähtude esinemisel tuleb ravimi
kasutamine katkestada. Need reaktsioonid esinevad tõenäolisemalt lastel ja eakatel.

Taluvus
Pärast korduvat kasutamist mõne nädala jooksul võib lühitoimeliste bensodiasepiinide uinutava toime
efektiivsus väheneda.

Tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on tegemist selliste harvaesinevate pärilike haigustega
nagu galaktoositalumatus, Lappi laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi
seda ravimit kasutada.

Bensodiasepiinid avaldavad aditiivset KNS-i pidurdavat toimet manustamisel koos alkoholi või
muude KNS-i funktsioonide pidurdust põhjustavate ravimitega.

Farmakokineetilised koostoimed võivad ilmneda, kui alprasolaami manustatakse koos ravimitega, mis
sekkuvad selle metabolismi. Ühendid, mis inhibeerivad teatud maksaensüüme (eriti tsütokroom P450
3A4), võivad suurendada alprasolaami kontsentratsiooni ja tugevdada selle toimet. Alprasolaami
kliiniliste uuringute, in vitro uuringute ja alprasolaamiga samamoodi metaboliseeritavate ravimite
kliiniliste uuringute andmed tõendavad mitmete ravimite erineva tugevusega koostoimeid ja

võimalikke koostoimeid alprasolaamiga. Sõltuvalt koostoime tugevusest ja olemasolevate andmete
tüübist antakse järgmisi soovitusi:

• Alprasolaami ei soovitata manustada koos ketokonasooli, itrakonasooli või teiste asool-tüüpi
antimükootikumidega.

• Alprasolaami manustamisel samaaegselt nefasodooni, fluvoksamiini ja tsimetidiiniga
soovitatakse olla ettevaatlik ja kaaluda annuse vähendamist.

• Ettevaatlik tuleb olla alprasolaami kasutamisel samaaegselt fluoksetiini, propoksifeeni,
diltiaseemi, suukaudsete kontratseptiividega või selliste makroliidantibiootikumidega nagu
erütromütsiin ja troleandomütsiin.
• Koostoimed HIV proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) ja alprasolaami vahel on komplekssed
ning ajast sõltuvad. Ritonaviiri väikesed annused põhjustasid alprasolaami kliirensi suuri
muutusi, pikendasid selle eliminatsiooni poolväärtusaega ja tugevdasid kliinilisi toimeid.
Pikaajalisel kokkupuutel ritonaviiriga CYP3A induktsioon siiski tasakaalustas selle
inhibeerimise. See koostoime vajab alprasolaami annuse kohandamist või ravi katkestamist.
• Alprasolaami manustamisel on eriti eakate (> 65-aastastel) puhul teatatud digoksiini
kontsentratsiooni suurenemisest. Alprasolaami ja digoksiini manustavaid patsiente tuleb
digoksiini toksilisusega seotud nähtude ja sümptomite esinemise suhtes jälgida.

Rasedus
Andmed bensodiasepiinravi teratogeense toime ning mõju kohta postnataalsele arengule ja
käitumisele on vastukäivad. Suur hulk kohortuuringute andmeid näitab, et kokkupuude
bensodiasepiiniga esimesel trimestril ei ole seotud suurenenud väärarendite riskiga. Mõned varasemad
epidemioloogilised juht-kontrolluuringud on siiski leidnud suulaelõhede riski kahekordse
suurenemise.

Suurtes annustes bensodiasepiinravi on raseduse teise ja/või kolmanda trimestri ajal põhjustanud loote
aktiivsete liigutuste vähenemist ja loote südamerütmi muutlikkust.

Kui meditsiinilistel põhjustel peab isegi väikestes annustes ravi määrama raseduse lõpus, siis on oht
nn lõdva imiku sündroomi tekkeks. See avaldub hüpotoonia ja imemise pärssimisena ning viib kaalu
vähenemisele. Need nähud on pöörduvad, kuid võivad ravimi poolestusajale alusel kesta 1…3
nädalat. Suurtes annustes võivad vastsündinutel ilmneda hingamise pärssimine või apnoe ja
hüpotermia. Lisaks on täheldatud vastsündinutel mõne päeva jooksul pärast sündi võõrutusnähte, nagu
ülierutuvus, ärevus ja värisemine, seda isegi siis, kui lõdva imiku sündroomi ei esine.
Võõrutusnähtude ilmnemine pärast sündi sõltub ravimi poolväärtusaja pikkusest.

Alprasolaami ei tohi raseduse ajal tungiva vajaduseta kasutada, välja arvatud naise kliinilisest
seisundist tuleneva ravimi kasutamise vajaduse korral. Kui alprasolaami kasutatakse raseduse ajal või
kui patsient rasestub alprasolaami kasutamise ajal, siis tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust
lootele.
Kui ravi alprasolaamiga on vajalik raseduse viimases osas, siis tuleb vältida suuri annuseid ning
võõrutusnähte ja/või tuleb jälgida lõdva imiku sündroomi teket vastsündinul.

Imetamine
Alprasolaam eritub vähesel määral rinnapiima. Imetamise ajal ei ole soovitatav alprasolaami kasutada.

Sedatsioon, amneesia, kontsentratsiooni- ja lihasfunktsioonide langus võivad ebasoovitavalt mõjutada
autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Kui patsient ei saa piisavalt kaua magada, võib
suureneda tähelepanuvõime languse tõenäosus (vt lõik 4.5).

Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt
(>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA
Sagedus
Kõrvaltoimed
organsüsteem
Endokriinsüsteemi
Teadmata
Hüperprolaktineemia*
häired
Ainevahetus- ja
Sage
Söögiisu langus
toitumishäired
Psühhiaatrilised häired
Väga sage
Depressioon
Sage
Segasusseisund, desorientatsioon, libiido
langus, ärevus, unetus, närvilisus, libiido
tõus*
Aeg-ajalt
Mania* (vt lõik 4.4), hallutsinatsioon*,
viha*, agiteeritus*
Teadmata
Hüpomania*, agressiivne käitumine*,
vaenulikkus*, ebatavaline mõtlemine*,
psühhomotoorne hüperaktiivsus*
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Sedatsioon, unisus, ataksia, mäluhäire,
kõnehäire, pearinglus, peavalu
Sage
Tasakaaluhäire, koordinatsioonihäire,
tähelepanuhäire, hüpersomnia, letargia,
värisemine
Aeg-ajalt
Amneesia
Teadmata
Autonoomse närvisüsteemi tasakaalu
häire*, düstoonia
Silma kahjustused
Sage
Ähmane nägemine
Seedetrakti häired
Väga sage
Kõhukinnisus
Sage
Iiveldus
Teadmata
Seedetrakti häire*
Maksa ja sapiteede
Teadmata
Hepatiit*, normist erinev
häired
maksafuntsioon*, ikterus*
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Dermatiit*
kahjustused
Teadmata
Angioödeem, valgustundlikkusreaktsioon
Lihas-skeleti ja sidekoe
Aeg-ajalt
Lihasnõrkus
kahjustused
Neerude ja kuseteede
Aeg-ajalt
Uriinipidamatus*
häired
Teadmata
Uriinipeetus*
Reproduktiivse süsteemi
Sage
Seksuaalfunktsiooni häire*
ja rinnanäärme häired
Teadmata
Ebaregulaarne menstruatsioon*

MedDRA
Sagedus
Kõrvaltoimed
organsüsteem
Üldised häired ja
Väga sage
Väsimus, ärritatavus
manustamiskoha
Teadmata
Perifeerne ödeem*
reaktsioonid
Uuringud
Sage
Kehakaalu vähenemine, kehakaalu
suurenemine
Teadmata
Silmasisese rõhu tõus*
*Turuletulekujärgsed kõrvaltoimed
Kasutamine (ka terapeutiliste annuste korral) võib põhjustada füüsilist sõltuvust: ravi katkestamisel
võivad tekkida ärajätunähud või tagasilöögifenomen.

Tekkida võib psüühiline sõltuvus. Teatatud on bensodiasepiinide kuritarvitamisest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Nagu teiste bensodiasepiinide puhul, ei ole üleannustamine eluohtlik, välja arvatud kasutamisel koos
teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkoholiga).

Üleannustamise ravimisel ükskõik millise ravimiga tuleb meeles pidada, et patsient võib olla võtnud
mitut ainet.

Pärast suukaudsete bensodiasepiinide üleannustamist tuleb esile kutsuda oksendamine (ühe tunni
jooksul), kui patsient on teadvusel, või teha maoloputus, et kaitsta teadvuseta patsiendi hingamisteid.
Kui mao tühjendamisest ei ole kasu, tuleb imendumise vähendamiseks anda aktiivsütt. Erilist
tähelepanu tuleks pöörata hingamise ning südame ja veresoonkonna funktsioonide intensiivravile.

Bensodiasepiinide üleannustamine avaldub tavaliselt astmelise kesknärvisüsteemi pärssimisena alates
uimasusest kuni koomani. Kergematel juhtudel on sümptomiteks uimasus, segasus ja letargia, kuid
raskematel juhtudel võivad tekkida ataksia, hüpotoonia, hüpotensioon, hingamise pärssimine, harva
kooma ning väga harva surm.

Vastumürgina võib kasutada flumaseniili.

Farmakoterapeutiline rühm: bensodiasepiini derivaadid; ATC kood: N05BA12

Alprasolaam (Xanax) on triasolobensodiasepiin. Bensodiasepiinidel on kvalitatiivselt sarnased
toimed: anksiolüüs, hüpnosedatsioon, müorelaksatsioon, antikonvulsioon. Nad erinevad aga oma
farmakodünaamiliste omaduste poolest, mis viib erinevusteni nende meditsiinilises kasutamises.
Käesoleval hetkel on valitsevaks seisukoht, et bensodiasepiinide toime aluseks on neuronaalse
pidurduse potentseerimine, mida vahendab gamma-aminovõihape (GABA).

Xanaxi suukaudsel manustamisel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1…2 tunni pärast.
Alprasolaami keskmine poolväärtusaeg on 12…15 tundi.
Xanax XR manustamisel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 5…11 tunni pärast.
Alprasolaam metaboliseerub peamiselt oksüdeerumise teel. Peamisteks ainevahetusproduktideks on
α-hüdroksü-alprasolaam ja alprasolaami derivaat bensofenoon. Metaboliitide kontsentratsioon
plasmas on erakordselt madal. α-hüdroksü-alprasolaami bioloogiline aktiivsus moodustab umbes
poole alprasolaami aktiivsusest. Bensofenoonil aktiivsus praktiliselt puudub. Metaboliitide ja
alprasolaami poolväärtusajad on võrdse suurusjärguga. Alprasolaam ja selle metaboliidid erituvad
peamiselt uriiniga.
In vitro on kindlaks tehtud, et alprasolaam seondub 80% ulatuses inimese seerumi valguga.

Mutagenees, kartsinogenees, fertiilsus ja toime silmadele
Alprasolaam ei olnud in vitro Amesi testis mutageenne. Alprasolaam ei põhjustanud kromosomaalseid
kõrvalekaldeid in vivo mikrotuuma analüüsis rottidel kuni suurima katsetatud annuseni 100 mg/kg,
mis on 500 korda suurem kui maksimaalne soovitatav annus inimestel 10 mg päevas.

Mingeid tõendeid kartsinogeensest potentsiaalist ei täheldatud alprasolaami 2-aastases bioloogilises
uuringus rottidel annustes kuni 30 mg/kg päevas (150 korda suurem maksimaalsest soovitatavast
ööpäevasest annusest inimestel, mis on 10 mg päevas) ja hiirtel annustes kuni 10 mg/kg päevas (50
korda suurem maksimaalsest soovitatavast ööpäevasest annusest inimestel, mis on 10 mg päevas).
Alprasolaam ei põhjustanud viljakushäireid rottidel kuni suurima katsetatud annuseni 5 mg/kg päevas,
mis on 25 korda suurem kui maksimaalne soovitatav annus inimestel, mis on 10 mg päevas.

Kui rottidele manustati suukaudseid alprasolaami annuseid 3, 10 ja 30 m/kg päevas (15 kuni 150
korda suurem maksimaalsest soovitatavast ööpäevasest annusest inimestel, mis on 10 mg päevas) 2
aasta jooksul, täheldati tendentsi annusest sõltuvaks kataraktide arvu (emased) ja sarvkesta
vaskularisatsiooni (isased) arvu suurenemiseks. Need kahjustused ilmnesid alles pärast 11-kuulist
ravi.

Xanax tabletid
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumdokusaat
Naatriumbensoaat (E 211)
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat
Maisitärklis
Erütrosiin (E 127) (0,5 mg ja 1 mg)
Indiogokarmiin (E 132) (1 mg)

Xanax XR tabletid
Laktoosmonohüdraat
Hüpromelloos
Magneesiumstearaat
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Indiogokarmiin (0,5 mg ja 2 mg)

Ei kohaldata.

Xanax: 3 aastat.
Xanax XR: 2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Xanax tabletid 0,25 mg, 0,5 mg, 1 mg: 30 või 100 tabletti PVC/alumiinium blistris.
Xanax XR tabletid 0,5 mg, 1 mg, 2 mg: 30 tabletti alumiinium blistris.

Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.