NEURONTIN

Epilepsia
Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel
ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel
ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu
Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja
postherpeetiline neuralgia.

Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida
on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla
12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.

Tabel 1.
ANNUSTAMISSKEEM - ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL
1. päev
2. päev
3. päev
300 mg üks kord ööpäevas
300 mg kaks korda ööpäevas
300 mg kolm korda ööpäevas

1
Gabapentiinravi lõpetamine
Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse gabapentiinravi lõpetamisel seda teha järk-
järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.

Epilepsia
Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest
taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid:
Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada
annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda
ööpäevas (TID). Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest
suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg
ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine.
Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2
nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid
annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks
üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise
vahel ületada 12 tundi.

6-aastased ja vanemad lapsed:
Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse
kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel
on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi
talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste
manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiinravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib
gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini
plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu
Täiskasvanud
Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg
ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi
individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni
maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse
aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal,
annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.

Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise
neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral.
Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama
patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul
Nõrga tervisega patsientidel (väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada
aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse
suurendamiste vahel.

Kasutamine eakatel patsientidel (üle 65-aastased)
Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt
tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel
2
Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või
hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste
annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

Tabel 2
GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE
NEERUFUNKTSIOONIST
Kreatiniini kliirens (ml/min)
Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas)
≥80
900…3600
50…79
600…1800
30…49
300…900
15…29
150b…600
<15c
150b…300
a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust
vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min).
b Manustada üle päeva 300 mg.
c Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini
kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest
annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).

Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel
Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on
soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat
hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini
manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema
tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi
neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse
vedelikuga (nt klaasitäie veega).

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine
Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume
saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et
antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise
risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gabapentiini saavatel
patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel
rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või
suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Äge pankreatiit
Kui patsiendil tekib gabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise
katkestamist (vt lõik 4.8).
3

Krambid
Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravi lõpetamisel tekiksid krambid, võib krambivastaste ravimite
manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel
suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste
epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe
epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib
mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat
tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Gabapentiinravi ajal on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste
(kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud teadvusekao, segasuse ja vaimsete
häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi
võimalike toimetega.

Kasutamine eakatel patsientidel (üle 65-aastased)
Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes
topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel
unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende
leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat
kõrvaltoimete profiili.

Lapsed
Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning
noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja
sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Kuritarvitamine ja sõltuvus
Turuletulekujärgses andmebaasis on teateid kuritarvitamise ja sõltuvuse juhtudest. Hinnata hoolikalt
patsientide ravimite kuritarvitamise anamneesi ja jälgida neid gabapentiini kuritarvitamise võimalike
tunnuste suhtes, nt ravimi sõltuvuskäitumine, annuse suurendamine, tolerantsuse tekkimine.

Ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS)
Epilepsiavastaseid ravimeid, sealhulgas gabapentiini kasutavatel patsientidel on täheldatud raskeid
eluohtlikke süsteemseid ülitundlikkusreaktsioone, nagu ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete
sümptomitega (Drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) (vt.lõik 4.8).
On oluline märkida, et ülitundlikkuse varased sümptomid, nagu palavik või lümfadenopaatia, võivad
esineda juba enne nahalööbe ilmnemist. Nimetatud nähtude või sümptomite esinemisel tuleb patsienti
kohe uurida. Kui muud põhjust nende nähtude või sümptomite esinemiseks ei ole võimalik kindlaks
teha, tuleb ravi gabapentiiniga katkestada.

Laboratoorsed uuringud
Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga.
Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste
meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe
alternatiivsete meetoditena.

Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Patsientidel, kellel on harva esinev pärilik
galaktoositalumatus, laktaasi vaegus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit
kasutada.

4

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti
patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine
AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente hoolikalt
jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, ja gabapentiini või morfiini annust vastavalt
vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid
saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete
rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab
gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide
manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta
kliiniliselt oluliseks.

Rasedus
Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk
Kui emasid ravitakse epilepsiavastaste ravimitega suureneb väärarengute risk järglastel 2...3 faktori
võrra. Kõige sagedamini on teatatud huulelõhest, kardiovaskulaarsüsteemi väärarengust ja neuraaltoru
defektist. Ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem kaasasündinud
väärarengute risk kui monoteraapia puhul, seetõttu on tähtis, et kui vähegi võimalik, kasutataks
monoteraapiat. Naised, kes võivad rasestuda või fertiilses eas naised tuleb suunata eriarsti juurde ja
epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiavastast ravi
ei tohi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised
tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Epilepsiahaigete emade lastel on harva täheldatud arengupeetust.
Ei ole võimalik vahet teha, kas arengupeetust on põhjustanud geneetilised, sotsiaalsed tegurid, ema
epilepsia või epilepsiavastased ravimid.

Gabapentiiniga seotud risk
Gabapentiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei
ole teada. Gabapentiini ei tohi kasutada raseduse ajal kui just ravist saadav võimalik kasu emale ei
kaalu üles võimalikke riske lootele.

Ei saa kindlalt väita epilepsia enda ja samaaegselt manustatud epilepsiavastaste ravimite tõttu, et
gabapentiin on seotud kaasasündinud väärarengute suurenenud riskiga kui seda kasutada raseduse ajal.

Imetamine
Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini
rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel
naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

5
Gabapentiinil on kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid
sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada
potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel
ja annuse suurendamisel.

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes
esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage (> 1/10),
sage (> 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga
harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda
suurima teadaoleva sagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus Teadmata, on kirjas alltoodud
nimekirjas kursiivis: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteem
Kõrvaltoimed
Infektsioonid ja infestatsioonid
Väga sage
viirusnakkus
Sage
kopsupõletik, hingamisteede nakkus, kuseteede nakkus, nakkus,
keskkõrvapõletik
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage
leukopeenia
Teadmata
trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria)
Teadmata
ülitundlikkussündroom, süsteemne reaktsioon koos muutlike
tunnustega, mis võivad hõlmata palavikku, löövet, hepatiiti,
lümfadenopaatiat, eosinofiiliat ning mõnikord ka teisi nähte ja
süptomeid
Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage
anoreksia, söögiisu suurenemine
Psühhiaatrilised häired
Sage
vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne labiilsus,
depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemishäired
Teadmata
hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired
Väga sage
unisus, pearinglus, ataksia
Sage
krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus,

peavalu, tundlikkusehäired nagu paresteesia, hüpesteesia,

koordinatsioonihäired, nüstagm, reflekside

elavnemine/nõrgenemine või kadumine
Aeg-ajalt
hüpokineesia
Harv
teadvusekadu
Teadmata
teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia)
Silma kahjustused
Sage
nägemishäired nagu amblüoopia, diploopia
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage
peapööritus
Teadmata
tinnitus
Südame häired
Aeg-ajalt
palpitatsioonid
Vaskulaarsed häired
Sage
hüpertensioon, vasodilatatsioon
6
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage
düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu
Seedetrakti häired
Sage
oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit,
kõhulahtisus, kõhuvalu, düspepsia, kõhukinnisus, suu- või
kurgukuivus, kõhupuhitus
Teadmata
pankreatiit
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata
hepatiit, ikterus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest
traumast tulenevate siniste laikudena, lööve, kihelus, akne
Teadmata
Stevensi-Johnsoni sündroom, angioödeem, multiformne erüteem,
alopeetsia, ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete
sümptomitega (vt lõik 4.4)
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage
artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused
Teadmata
rabdomüolüüs, müokloonus
Neerude ja kuseteede häired
Teadmata
äge neerupuudulikkus, kusepidamatus
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Sage
impotentsus
Teadmata
rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon
(kaasa arvatud muutused liibidos, ejakulatsioonihäired ja
anorgasmia)
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage
väsimus, palavik
Sage
perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb

enesetunne, gripisündroom
Aeg-ajalt
üldine turse
Teadmata
ärajätureaktsioonid (enamasti ärevus, unetus, iiveldus, valud,
higistamine), valu rinnus. On teatatud äkilistest
surmajuhtumitest, kuid nende põhjuslikku seost
gabapentiinraviga ei ole kindlaks tehtud
Uuringud
Sage
vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine
Aeg-ajalt
kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (AST), SGPT
(ALT) ja bilirubiin
Teadmata
vere glükoosisisalduse kõikumised diabeediga patsientidel, vere
kreatiinfosfokinaasi tõus
Vigastused ja mürgistused
Sage
juhuslik vigastus, luumurd, marrastus
Aeg-ajalt
kukkumine

Gabapentiinravi ajal on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik
4.4).

Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast
koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.

Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi
viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud
agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
7
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise
sümptomiteks on pearinglus, diploopia, düsartria, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus.
Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini
imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja
vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega,
võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske
neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte
annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine,
ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

Farmakoterapeutiline rühm: Teised epilepsiavastased ained
ATC-kood: N03AX12

Toimemehhanism
Gabapentiini täpne toimemehhanism ei ole teada.

Gabapentiin sarnaneb struktuurselt neuromediaator GAVH-ga (gamma-aminovõihape), kuid tema
toimemehhanism erineb teistest GAVH-ergilise neuromediatoorse ülekandega seotud toimeaine omast
nagu valproaat, barbituraadid, bensodiasepiinid, GAVH transaminaasi inhibiitorid, GAVH tagasihaarde
inhibiitorid, GAVH agonistid ja GAVH eelravimid. In vitro uuringutes radioaktiivselt märgistatud
gabapentiiniga on leitud roti ajukoes, sealhulgas neokorteksis ja hipokampuses, uus peptiidiga seondumise
koht, mis võib olla seotud gabapentiini ja temaga struktuurselt sarnaste derivaatide krambivastase ja
valuvaigistava toimega. Gabapentiiniga seondumise koht on kindlaks tehtud voltaažsõltuvate
kaltsiumikanalite alfa /delta-alaühikuna.
2

Gabapentiin ei seondu kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides teiste tuntud ravimite või neuromediaator-
retseptoritega ajus, sealhulgas GAVH -, GAVH -, bensodiasepiini-, glutamaadi-, glütsiini- või N-metüül-
A
B
D-aspartaadiretseptoritega.

Gabapentiinil ei interakteeru naatriumikanalitega in vitro ja seega erineb ta fenütoiinist ning
karbamasepiinist. Gabapentiin nõrgendab mõnedes testsüsteemides in vitro osaliselt glutamaadi agonisti
N-metüül-D-aspartaadi (NMDA) toimet, kuid ainult kontsentratsioonides üle 100 mikroM, mis in vivo ei
ole saavutatav. Gabapentiin vähendab veidi monoamiini neuromediaatorite vabanemist in vitro.
Gabapentiini manustamine rottidele suurendab GAVH ringkäiku mitmetes ajupiirkondades
naatriumvalproaadile sarnasel viisil, kuigi erinevates ajupiirkondades. Gabapentiini nende mitmesuguste
toimete tähtsus krambivastases toimes tuleb veel kindlaks teha. Loomadel tungib gabapentiin kergesti ajju
ja väldib maksimaalsest elektrišokist, krampe tekitavatest keemilistest ainetest (nt GAVH sünteesi
inhibiitorid) põhjustatud, ja geneetilistes krambimudelites krambihoogude teket.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
8
Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas
gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile
reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud
vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste
vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool
tabelis.

Ravile reageerimine (>50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis
Vanusekategooria
Platseebo
Gabapentiin
p-väärtus
<6-aastased
4/21 (19,0%)
4/17 (23,5%)
0,7362
6...12-aastased
17/99 (17,2%)
20/96 (20,8%)
0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti
saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii
algses kui ka topeltpimedas faasis.

Imendumine
Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni
jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb.
Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure
rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini
plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei
võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid
on toodud tabelis 3.

Tabel 3
Kokkuvõte gabapentiini keskmistest (%CV) stabiilse taseme farmakokineetilistest parameetritest
pärast manustamist iga 8 tunni järel.

Farmakokineetiline
300 mg
400 mg
800 mg
parameeter
(N=7)
(N=14)
(N=14)

Keskmine %CV
Keskmine
%CV
Keskmine
%CV
C (
max
µg/ml)
4,02
(24)
5,74
(38)
8,71
(29)
t (h)
2,7
(18)
2,1
(54)
1,6
(76)
max
T1/2 (h)
5,2
(12)
10,8
(89)
10,6
(41)
AUC (0…8)
24,8
(24)
34,5
(34)
51,4
(27)
µg•h/ml)
Ae% (%)
NA
NA
47,2
(25)
34,4
(37)
C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon
max
t = aeg C
-i saavutamiseni
max
max

T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg
AUC(0…8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0
kuni 8 tundi pärast annustamist
Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast
annustamist
NA = ei ole teada

Jaotumine
Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on
gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi
plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas.

9
Biotransformatsioon
Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest
vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni.

Eritumine
Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni
poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi.

Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens
vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad
proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga.

Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja
hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat.
Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna
mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48
kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30%
madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C
-i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta.
max

Lineaarsus/mittelineaarsus
Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis
viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%),
Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu
d
Cl ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini
R
1/2
tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

Kartsinogeensus
Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas ning
rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk-
kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul
vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg päevas on 10
korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg päevas. Isaste rottide
pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei
metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel
isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on
ebaselge.

Mutagenees
Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles
kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone
imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele
Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000
mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus
Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja
küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest
annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2
kohta).

10
Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote
kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu
gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg päevas, ja rottidele 500 mg/kg, 1000 mg/kg või 2000
mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5
korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg päevas (ligikaudu 1/2 inimese
ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg päevas,
teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg päevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500
mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud
esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need
annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2
kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse
suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500
mg/kg päevas. Need annused on ligikaudu 1/4...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest
annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Kõvakapslid
Iga kõvakapsel sisaldab: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk.

Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E 171 (titaandioksiid) ja E
172 (kollane raudoksiid).

Tint sisaldab Å¡ellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin).

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend.
20, 30, 50, 60, 84, 90, 98, 100, 200, 500 või 1000 kapslit pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.

11