TRAMADOL KRKA

Mõõdukas ja tugev valu.

Annust tuleb kohandada vastavalt valu intensiivsusele ning iga üksiku patsiendi tundlikkusele.
Üldjuhul tuleb analgeesiaks valida väikseim toimiv annus.

Soovituslik annustamisskeem:

Täiskasvanud ja üle 14-aastased lapsed:
Kõvakapslid: 1 kapsel võetakse koos vähese vedelikuga. Ebapiisava ravivastuse korral võib annust
30...60 minuti möödumisel korrata.

Suukaudsed tilgad: 20 tilka (50 mg) ja/või mõõtpumba 4-kordsel vajutamisel saadav lahus

manustatakse koos vähese koguse vedeliku või suhkrutükiga. Ebapiisava ravivastuse korral võib
annust 30...60 minuti möödumisel korrata. Tugevate valude korral võib algannusena manustada ka 100
mg (40 tilka või mõõtpumba 8-kordsel vajutamisel saadav kogus lahust).
Kasutamisjuhend. Mõõtpumba esmakordsel kasutamisel tuleb esmalt täita pumba reservuaar,
vajutades mitu korda pumbale.

Rektaalsuposiidid: üks 100 mg suposiit, annust korratakse 3...5 tunni möödumisel.

Lapsed vanuses 1...14-aastat:
Suukaudsed tilgad: annus on 1...2 mg/kg kehakaalu kohta.
Rektaalsuposiidid ja kõvakapslid ei sobi alla 14-aastastele lastele toimeaine suure sisalduse tõttu.

Annuseid võib manustada iga 4...6 tunni järel.
Ükskõik millise täiskasvanutele mõeldud ravimvormi ööpäevane annus ei tohi ületada 400 mg.
Vähivalu ja postoperatiivse valu puhul võivad vajalikuks osutuda suuremad ööpäevased annused.

Eakad patsiendid
Kuni 75-aastastel patsientidel ei ole tavaliselt vaja annust kohandada, kui puudub kliiniliselt
väljendunud maksa- või neerupuudulikkus. Üle 75-aastastel eakatel patsientidel võib ravimi eritumine
aeglustuda. Seetõttu tuleb vajaduse korral pikendada manustamisintervalli vastavalt patsiendi
vajadustele.

Neerupuudulikkus/dialüüs ja maksapuudulikkus
Neeru- ja/või maksapuudulikkusega patsientidel on tramadooli eritumine aeglustunud. Nendel
patsientidel tuleb hoolega kaaluda manustamisintervalli pikendamist vastavalt patsiendi vajadustele.

Dialüüs.
Annuse korrigeerimine dialüüsi järgselt ei ole tavaliselt vajalik tramadooli minimaalse eliminatsiooni
tõttu hemodialüüsi või hemofiltratsiooni teel.

Tramadooli ei tohi kasutada kauem, kui valude leevendamiseks absoluutselt vajalik.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud ükskõik millise abiaine suhtes.

Äge intoksikatsioon kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (alkohol, antidepressandid,
neuroleptikumid, sedatiivsed ained, anksiolüütikumid ning uinutid).
Alla 1-aastased lapsed: ravimit ei kasutata.
Ravi MAO inhibiitoritega või 2 nädala jooksul pärast ravi lõpetamist.
Hingamiskeskuse funktsiooni häire.
Seisundid koljusisese rõhu tõusuga, kui kunstlikku hingamist ei tehta.

Kuigi tramadool on opioidagonist, ei pärsi see morfiini võõrutusnähte. Loomkatsetest on ilmnenud, et
teatud tingimustel võib manustamine opioidsõltuvatele ahvidele esile kutsuda võõrutussündroomi.
Seni on tramadooli kasutamisel täheldatud madalat potentsiaali ravimi kuritarvitamise või
ravimsõltuvuse tekkeks, sellele vaatamata ei tohi tramadooli manustada kauem kui terapeutiliselt
vajalik, kuna pikaajalisel kasutamisel ei saa kindlalt välistada sõltuvuse teket.

Ravimi ärajätmisel võivad esineda sümptomid, mis sarnanevad opiaatide ärajätmisel esinevatele
sümptomitele. Krooniliste valuseisundite pikaajaline ravi on näidustatud vaid äärmisel vajadusel.
Vajadusel võib tramadoolravi katkestada ja kasutada alternatiivseid ravimeetodeid.

Valuvaigistav ravi tramadooliga, mis võib viia ravimi kuritarvitamise või ravimsõltuvuse tekkeni,

peab kestma lühikest aega ja toimuma meditsiinilise järelevalve all.

Ravimit peab ettevaatlikult kasutama koljusisese rõhu tõusu, peatraumade, eelsoodumuse korral
krambiseisundite tekkeks, samuti raske maksa- või neerufunktsiooni häire või šoki korral.

Krampide teket on kirjeldatud ka terapeutiliste annuste kasutamisel, nende risk võib suureneda
soovitud annuse ületamisel.

Patsiente, kellel on anamneesis epilepsia või kellel esineb eelsoodumus krampide tekkeks, tuleb
tramadooliga ravida vaid äärmisel vajadusel. Krambirisk võib suureneda patsientidel, kes saavad
üheaegselt tramadooli ja mõnda krambiläve alandavat ravimit. Krampidega patsiente tuleb ravi ajal
ning mõni aeg pärast selle lõppu hoolikalt jälgida.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravimi
eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud ning seetõttu on vähemalt ravi algstaadiumis soovitatav jätta
üksikannuste manustamise vahele tavalisest kaks korda pikemad intervallid. Patsientidele kreatiniini
kliirensiga alla 10 ml/min (raske neerupuudulikkus) ei ole soovitatav tramadooli manustada.

Ettevaatlik peab olema patsientide puhul, kes saavad samaaegselt kesknärvisüsteemi pärssivaid
ravimeid või kellel esineb hingamisdepressioon. Tramadooli tavaliste terapeutiliste annuste
kasutamisel on harva kirjeldatud hingamisdepressiooni. Tramadooli kasutamisel lühiajalise
üldnarkoosi ajal on tekkinud operatsiooniaegne teadvuse taastumine, seetõttu ei ole ravimi selline
kasutamine soovitatav.

Suukaudsed tilgad sisaldavad sahharoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on
harvaesinev pärilik fruktoosi talumatus, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sahharaasi-
isomaltaasi puudulikkus.

Tramadooli ei tohi manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega.

Kui tramadooli manustatakse samaaegselt kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega (anesteetikumide,
antidepressantide, neuroleptikumide, sedatiivsete ravimite, anksiolüütikumide või uinutitega) või
sellega samaaegselt tarvitatakse alkoholi, on võimalik sünergistlike toimete ilmnemine, mille
tagajärjeks on sedatiivse ja valuvaigistava toime tugevnemine. Loomkatsetest on ilmnenud, et
tramadooli kombineerimisel barbituraatidega pikeneb narkoosi kestus. Samas on tramadooli
kombineerimisel trankvillisaatoriga soodne mõju valuaistingule.

Ravimi kasutamisel koos karbamasepiiniga intensiivistub tramadooli metabolism ning seetõttu on
vajalik tramadooli annuste suurendamine.

Tramadool võib põhjustada krampe ja tugevdada selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite
(SSRId), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRId), tritsükliliste antidepressantide,
antipsühhootikumide ja teiste krambiläve alandavate ravimite (nt bupropioon, mirtasapiin,
tetrahüdrokannabinool) krampe põhjustavat toimet.

Samaaegne ravi tramadooli ja serotonergiliste ravimitega, näiteks selektiivsete serotoniini tagasihaarde
inhibiitorite (SSRId), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRId), MAO inhibiitorite
(vt lõik 4.3), tritsükliliste antidepressandide ja mirtasapiiniga võib põhjustada serotoniinimürgistust.
Kui täheldatakse midagi järgnevast, on tõenäoliselt tegemist serotoniinisündroomiga:
- Spontaanne kloonus
- Indutseeritav või okulaarne kloonus koos rahutuse või higistamisega
- Värinad ja hüperrefleksia
- Hüpertoonia ja kehatemperatuur > 38°C ning indutseeritav või okulaarne kloonus.
Serotonergiliste ravimite ärajätmine toob tavaliselt kaasa kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite

tüübist ja raskusastmest.

Ettevaatlik tuleb olla tramadooli koosmanustamisel kumariini derivaatidega (nt varfariin), kuna see
võib mõnedel patsientidel põhjustada INR tõusu ning ekhümoose.

Tramadooli kombineerimine buprenorfiini, nalbufiini ja pentasotsiiniga ei ole soovitatav, kuna
tramadooli valuvaigistav toime võib nõrgeneda.

Rasedus
Ravimi rasedusaegse kasutamise ohutust ei ole kindlaks tehtud. Suurte annuste kasutamisel võivad
ilmneda kahjulikud toimed lootele ja vastsündinule. Rasedad naised võivad tramadooli kasutada ainult
äärmisel juhul kui ravist oodatav kasu emale kaalub üles ohud lootele. Loomkatsetes ei ole ravimi
teratogeenset toimet täheldatud, kirjeldatud on vaid embrüotoksilisust, mis väljendus
luustumisprotsessi hilinemisena.

Imetamine
Tuleb meeles pidada, et tramadooli manustamisel rinnaga toitvale emale eritub ligikaudu 0,1%
ravimist rinnapiima. Seetõttu ei tohiks tramadooli rinnaga toitmise ajal kasutada.

Ravim omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Tramadooli psühhomotoorsele võimekusele on eriti tugev juhul, kui ravimit võetakse samaaegselt alkoholi
tarvitamisega. Seetõttu ei tohi patsiendid ravi ajal masinatega töötada ega autot juhtida.

- Väga sage (> 1/10)
- Sage (> 1/100 kuni < 1/10)
- Aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100)
- Harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000)
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõige sagedasemateks tramadooli kõrvaltoimeteks on kaebused seedetrakti ja kesknärvisüsteemi
poolt. Neid kõrvaltoimeid esineb ligikaudu 5...30% patsientidest, kes tarvitavad tramadooli
terapeutilistes annustes.

Südame häired:
Harv: minestus, ortostaatiline hüpotensioon, tahhükardia, südame palpitatsioonid, hüpertensioon,
kardiovaskulaarne kollaps. Need kõrvaltoimed võivad eriti esineda füüsilise stressi all kannatavatel
patsientidel.
Väga harv: vasodilatatsioon; hüpertensioon

Vaskulaarsed häired:
Väga harv: näoõhetus

Närvisüsteemi häired:
Väga sage: pearinglus
Sage: ärevus, segasus, peavalu, koordinatsioonihäired, eufooria, emotsionaalne ebastabiilsus,
unehäired
Harv: epileptilised krambihood, paresteesiad, treemor, amneesia, ebanormaalne kõnnak
Väga harv: vertiigo


Psühhiaatrilised häired:
Harv: võivad tekkida psüühilised kõrvaltoimed, mis oma tugevuse osas on individuaalselt erinevad
(sõltuvalt patsiendist ja ravimi kasutamise kestusest). Siia kuuluvad meeleoluhäired (ärrituvus ehk
düsfooria), aktiivsuse muutused (enamasti pidurdus, aeg-ajalt aktiivsuse tõus) ning kognitiivsed ja
sensoorsed muutused (nt otsustusvõime muutus, taju muutus, kontsentreerumise häired),
hallutsinatsioonid, segasus, unehäired.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Harv: söögiisu muutused
Teadmata: hüpoglükeemia.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
On teatatud astma süvenemisest, kuigi põhjuslik seos tramadoolvesinikkloriidiga ei ole kindel.

Seedetrakti häired:
Väga sage: iiveldus, oksendamine
Sage: suukuivus, kõhukinnisus
Aeg-ajalt: öökimine, kõhuvalu, isutus, meteorism (raskustunne kõhus, ülesöömisetunne)

Maksa ja sapiteede häired:
Üksikjuhtudel on tramadooli terapeutiliste annuste manustamisel esinenud maksa ensüümide
aktiivsuse tõusu.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Sage: higistamine
Aeg-ajalt: naha ärritus (st sügelus, nahalööbed, urtikaaria)

Lihas-, skeleti ja sidekoe kahjustused:
Harv: lihasnõrkus

Neerude ja kuseteede häired:
Harv: uriini retentsioon, sage urineerimine, düsuuria

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Harv: menopausi sarnased nähud; menstruaaltsükli häired

Silma kahjustused:
Harv: ähmane nägemine

Immuunsüsteemi häired
Harv: allergilised reaktsioonid (st düspnoe, bronhide spasmid, hingeldus, angioneurootiline turse) ja
anafülaksia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
neelamisraskused, kehakaalu langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Kui manustatud annused ületavad soovitatud annuseid tunduvalt, võivad ilmneda intoksikatsiooni
sümptomid: oksendamine, teadvushäired (kaasaarvatud kooma), generaliseerunud krambid,

hüpotensioon, tahhükardia, pupillide kitsenemine või laienemine, hingamistegevuse pärssimine.

Ravi
Toetavate meetmete rakendamine hingamisteede avatuse ja kardiovaskulaarse funktsiooni
säilitamiseks. Hingamisdepressiooni korral tuleb manustada naloksooni ning krampide korral
diasepaami intravenoosselt. Tramadool ei ole efektiivselt elimineeritav hemodialüüsi või -filtratsiooni
teel.

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised opioidid
ATC-kood: N02AX02

Toimemehhanism
Tramadooli valuvaigistaval toimel on kaks mehhanismi: seondudes opiaadi µ-retseptoritega
stimuleerib ravim esiteks nõrgalt tsentraalset valu inhibeerivat keskust, ja põhjustades nii
valuaistingute nõrgenemist ning teiselt poolt mõjustab ta alanevat monoamiinergilist süsteemi,
tugevdades pärssivat toimet valuimpulsside ülekandele seljaajus. Tramadooli valuvaigistav toime
kujuneb mõlema toimemehhanismi sünergismina. Preparaadi valuvaigistav toime on võrreldav
petidiini ja kodeiini toimega ning kümme korda nõrgem kui morfiinil. Täiendavateks toimeteks, millel
on ilmselt osa analgeetilises toimes, on noradrenaliini neuronaalse tagasihaarde inhibeerimine ja
serotoniini vabanemise soodustamine.
Terapeutilistes annustes ei avalda tramadool südamele ja vereringele praktiliselt mingit toimet (tal ei
esine pärssivat toimet ning samuti ei suurenda ta rõhku kopsuarteris). Tramadool ei põhjusta silelihaste
spasme ega histamiini vabanemist ning seetõttu tekib anafülaktilisi reaktsioone väga harva.

Imendumine
Suukaudse manustamise järgselt imendub tramadool seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Ravimi
biosaadavus on suukaudsel manustamisel keskmiselt 75%. Samaaegne toidu tarvitamine ei avalda
ravimi imendumiskiirusele ja imenduvale kogusele märkimisväärset toimet. Ravimi kontsentratsioon
100 mg/l vereseerumis (minimaalne valuvaigistav kontsentratsioon) kujuneb umbes 0,7 tundi pärast
manustamist ning kestab umbes 9 tundi.

Jaotumine
Tervetel noortel vabatahtlikel oli ravimi jaotusruumala suukaudselt manustamisel 306 l ning
intravenoossel manustamisel 203 l. Ravim seondub plasmavalkudega 20% ulatuses. Tramadool läbib
platsentaarbarjääri ning tema kontsentratsioon nabaväädi veenis moodustab umbes 80%
kontsentratsioonist ema veenides.

Biotransformatsioon
Tramadool metaboliseerub umbes 85% ulatuses. Tramadool metaboliseerub N- ja O-demetüleerumise
teel. O-demetüültramadool (M ) on farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit - kõik teised tekkivad
1
metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed. Kuigi loomkatsetest saadud andmetel on M seonduvus
1
µ-retseptoritega isegi suurem kui tramadoolil endal, ei ole avaldanud tervetel vabatahtlikel teostatud
uuringus M metaboliit analgeetilist toimet.

Eritumine
90% tramadoolist ja tema metaboliitidest eritub neerude kaudu, ülejäänud osa aga väljaheitega.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5...6 tundi ning see on nii tramadoolil kui ka tema metaboliitidel
sama.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral on erituv ravimikogus vähenenud ja eritumine aeglasem. Seetõttu

on alla 30 ml/min kreatiniini kliirensiga patsientidel soovitatav annuste vähendamine ja
annustamisintervallide pikendamine.

Maksakahjustus
Raske maksatsirroosiga patsientidel on tramadooli ja M metabolism aeglustunud ning seetõttu tuleb
annustamisskeemi vastavalt kohandada.

Eakad patsiendid
Kuna eakatel on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis veidi suurenenud ning
eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, tuleks neil annuseid mõningal määral vähendada.

Katseloomadel teostatud ühekordse annuse toksilisusuuringud näitasid tramadoolil suhteliselt suurt
toksilisust. Suukaudse manustamise järgselt olid DL väärtused umbes 200 mg/kg ning intravenoossel
50
manustamisel isegi alla 100 mg/kg. Rottidel ja koertel teostatud korduva annuse toksilisuse uuringutes
ei täheldatud ravimi korduva suukaudse või parenteraalse manustamise järgselt tramadoolist tingitud
muutuseid. Ainult nii suurte annuste korral, mis ületasid tunduvalt ravimiseks kasutatavaid annuseid,
täheldati üldiseid muutusi (kehakaalu langus) ning toimeid kesknärvisüsteemile (enesehoolitsuse
aktiivsuse langus, rahutus, suurenenud süljeeritus ja krambid).
In vitro ja in vivo mutageensusuuringutes ei ole tramadoolil mutageenset toimet täheldatud.
Samuti ei ole katseloomadel täheldatud kartsinogeenset toimet ning mõju reproduktiivsusele.

Kõvakapslid:
Kapsli sisu:
Mikrokristalliline tselluloos (E461),
naatriumtärklisglükolaat,
talk (E553b),
magneesiumstearaat (E572).
Kapsli kest:
Titaandioksiid (E171),
indigokarmiin,
želatiin.

Rektaalsuposiidid: tahke rasv.

Suukaudsed tilgad, lahus:
Sahharoos,
propüleenglükool (E1520),
kaaliumsorbaat (E201),
polüsorbaat 20,
naatriumsahhariin,
glütserool (E422),
piparmündi eeterlik õli,
aniisi eeterlik õli,
puhastatud vesi.

Ei kohaldata.

5 aastat

Kõvakapslid:
Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Rektaalsuposiidid:
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Suukaudsed tilgad:
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Kõvakapslid: blisterpakend (Al-foolium, PVC-foolium): 50 mg kapslid, 20 kapslit pakendis.
Rektaalsuposiidid: PVC/PE vormpakend, Al/PE-foolium: 100 mg suposiidid, 5 suposiiti pakendis.
Suukaudsed tilgad: pudel, tilguti, plastikkork: 10 ml lahust (100 mg/ml), või:
pudel, mõõtpump, kork: 96 ml lahust (100 mg/ml).

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.