Ekseem Autor: Helgi Silm

---

Viited: ekseem

---

Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus).

Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka.

Kontaktekseem ehk käteekseem on sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised. Haigus algab enamasti sõrmuse alt, levides sealt külgnevatele aladele, eriti 3. sõrme ja peopesa suunas. Labakätel olevad kolded on ebakorrapärase kujuga, leemendavad tugevalt ning tekivad kord ühes, kord teises kohas. Haigusest haaratud nahk sügeleb. Leemenduse kadumise järel muutuvad kolded kuivaks, ketendavaks ja nendesse ilmuvad lõhed. Kui lööbest on haaratud küünevall, siis kaasneb küünekahjustus – küüneplaat muutub krobeliseks.

Allergeeni(de) väljaselgitamiseks tehakse käteekseemi põdevale haigele nahatestid. Tähtis paranemise eeltingimus käteekseemi korral on ärritite (vee, seebi jt nahapuhastusvahendite) vältimine. Ärritid kuivatavad nahka ja põhjustavad sügelust, millele järgnev kratsimine halvendab oluliselt naha seisundit. Ekseemi ägedas staadiumis tohib haiget kätt kasutada võimalikult vähe. Käteekseemi põdenud inimene peab kõiki töid, kus on kokkupuude nahka ärritavate ainetega, tegema puuvillase voodriga kinnastes. Käteekseemi ravi määrab arst. Sügeluse vähendamiseks antakse antihistamiinikume. Ekseemihaiged vajavad sageli ka rahusteid ja uinuteid. Paikseks raviks kasutatakse tugevatoimelisi hormoonsalve ja -kreeme ning kombineeritud preparaate, mis sisaldavad hormooni ja antibakteriaalseid vahendeid.

Mikroobne ekseem on kroonilise kuluga nahahaigus, mis tekib mikroorganismide või nende ainevahetusproduktide suhtes tundlikuks muutunud isikutel. Areneb loiult kulgev krooniline, väheste märgumisnähtudega nahapõletik. Haiguse arengut soodustavad jalgade seenhaigus, mädakolded organismis, nahatraumad, halb hügieen, higistamine, karedad hõõruvad riided, kratsimine ja ebaõige ravi. Lööve tekib jalasäärtele ja -labadele, varvastele, kõrvade taha, krooniliste haavandite ümbrusse. Lööbega kaetud nahk sügeleb. Sääre mikroobne ekseem algab ühel säärel mündisuuruse teravalt piiristunud punakaslilla koldena, mis perioodiliselt muutub märjaks. Koldest võib leida samaaegselt villikesi, kette ja koorikuid. Kõrva taga paikneva mikroobse ekseemi korral on haiguskoldes kroonilised lõhed, ketendus ja koorikud.

Võimalike allergeenide avastamiseks tehakse haigele nahatestid. Selle ekseemivormi korral võivad allergeenideks olla ka paikselt kasutatavate ravimite komponendid (konservandid, lokaalanesteetikumid, lanoliin). Ilmse mädapõletiku puhul rakendatakse antibakteriaalset ravi. Sügeluse vähendamiseks määratakse antihistamiinikume, vajaduse korral antakse haigele ka rahusteid. Haiguskoldeid võib tupsutada 1%-lise hõbenitraadilahusega või teha neile mähiseid 0,25%-lise hõbenitraadilahuse, kaaliumpermanganaadilahuse,

1–2%-lise boorhappelahuse või muu desinfitseeriva vahendiga. Villikeste kadumise järel sobivad kombineeritud kreemid, mis sisaldavad hormooni ja antibakteriaalseid aineid. Haigus võib taaspuhkeda külmal aastaajal.

Düshidrootiline ekseem ehk düshidroos kaasneb higierituse häirega. Iseloomulik on turse tekkimine peopesades ja/või jalataldadel ning villikeste ja villide moodustumine. Haiguse põhjus pole selge. Soodustavad tegurid on töötamine niisketes ja soojades tingimustes, atoopilise dermatiidi ja jalgade seenhaiguse põdemine ning stress. Nahk hakkab sügelema ja tundub olevat pingul. Haiguse uuele puhangule võib eelneda kuumatunne peopesades. 80%-l haigetest esineb lööve ainult labakätel, 12%-l nii labakätel kui ka jalataldadel ja 8%-l ainult jalataldadel. Kergetel juhtudel on lööve ainult sõrmede külgpindadel. Haiguse algus on tavaliselt äge, tüüpilistesse kohtadesse ilmuvad selge sisaldisega villikesed, mis meenutavad tangu- või saagoteri. Punetust ei ole. Villikesed võivad laatuda ja moodustada suuri ville, eriti jalataldadel. Lööbe taandudes hakkavad kolded ketendama. Lööve taandareneb tavaliselt iseenesest 2–3 nädala jooksul, kuid haigus kulgeb krooniliselt. Ägenemised tekivad ebakorrapäraselt ja erineva pikkusega intervallide järel ning sagedamini soojal aastaajal. Lööbevabad perioodid võivad kesta 3–4 nädalast mitme kuu ja aastani. Kui haiguspuhanguid on sageli, võivad tekkida küünte muutused: ebaregulaarsed ristijooned, küünte paksenemine ja värvimuutus. Düshidroosi kahtluse korral tuleb pöörduda nahaarsti poole, kes diagnoosib haiguse ja määrab ravi. Haiguse taaspuhkemisel võib pöörduda ka perearsti poole.

Ekseemi ägedas staadiumis peab haigusest haaratud kätele või jalgadele andma võimalikult palju puhkust. Tarvitatakse rahusteid ja vajaduse korral uinuteid. Glükokortikoidhormoone suu kaudu võtta ei soovitata, sest nende efekt on lühiajaline. Suured villid avatakse. Esimese 3–4 päeva jooksul tehakse mähiseid kaaliumpermanganaadivõi füsioloogilise lahusega, paralleelselt kasutatakse ka tugevatoimelisi glükokortikoidhormoone sisaldavaid aerosoole, lahuseid ja õli-vee-kreeme, paranemisfaasis rasvasemaid kreeme.

Nummulaarekseem ehk müntekseem on krooniline nahahaigus, mille korral tekivad üksikud teravalt piiristunud mündikujulised ekseemikolded alajäsemetele, kerele, käsivartele ja sõrmedele. Esmalt ilmuvad nahale väikesed sõlmekesed, mille tipus võivad olla villid ning mis lühikese aja jooksul laatuvad 4–5 cm läbimõõduga mündikujulisteks punetavateks kolleteks. Ägedas staadiumis on haiguskolded tuhmpunased, leemendavad, osaliselt kaetud koorikutega. Nende nähtude möödumisel jääb kolde kohale nahaketendus. Paranemine algab kolde keskosast, samal ajal laieneb kolle rõngataoliseks. Nummulaarekseemi tekkimist soodustab diureetikumide (uriinieritust suurendavate ainete) ja mõnede teiste ravimite kasutamine. Haiguse kulgu võivad halvendada füüsikalised tegurid (kuiv õhk) ja kemikaalid. Kuiva nahaga inimestel vallandub haigus kergemini, eriti kui nad viibivad palju kuiva õhuga ruumides. Mõnikord tekivad ekseemikolded vanade armide, putukahammustuste või põletuste kohale. Iseloomulik on haiguse taasteke vanades paranenud kolletes, eriti kui ravi on liiga vara lõpetatud. Haigus puhkeb sagedamini külmal aastaajal. Üldnähte nummulaarekseem ei põhjusta, ehkki laialdase lööbe korral esineb naha sügelemisest tingitud magamatust. Võrreldes teiste ekseemivormidega, häiribki sügelus haigeid kõige rohkem.

Haiguse teeb kindlaks nahaarst, sest seda tüüpi ekseemi on raske eristada seenhaigustest ja psoriaasist. Laialdase ekseemi koral haige hospitaliseeritakse ja talle määratakse voodirežiim. Raviks tarvitatakse rahuseid, uinuteid, raske ekseemi korral ka hormoonipreparaate suu kaudu. Ägedal perioodil kasutatakse paikselt glükokortikoidhormoone sisaldavaid aerosoole, lahuseid ja õlivee-kreeme, alaägedal perioodil tõrva sisaldavaid kombineeritud preparaate.

Asteatootiline ekseem on vanemaealistel esinev ekseemivorm, mida iseloomustab kuiv pragunenud nahk ja vähe märgatavad ekseemile viitavad tunnused. Selle ekseemivormi tekkepõhjus on ebaselge. Asteatootilise ekseemi kujunemist soodustavad sünnipäraselt kuiv nahk, eaga seotud naharasu hulga vähenemine, korduvad mikrotraumad, liialdamine vee ja seebiga ning mõnede ravimite (diureetikumid, glükokortikoidsalvid ja -kreemid) liigkasutamine. Haigus kahjustab nahka säärtel, käsivartel ja labakätel. Asteatootiline nahk on kuiv ja kergelt ketendav ning sügeleb. Säärtele tekivad lõhed, mis võivad veritseda. Ekseemikolded ei ole tavaliselt tervest nahast teravalt piiristunud, aga aegamööda võib nende ümber tekkida punetav põletikuline vall, mis eristab neid tervest nahast. Sõrmeotsad on kuivad ja lõhenevad. Haigus ägeneb talviti.

Ägenemiste korral kasutatakse paikselt glükokortikoidsalve ja -kreeme. Haige naha seisund paraneb mõnevõrra, kui reguleerida ruumide niiskusesisaldust (üle 50%), piirata veeprotseduure ja seebi kasutamist. Vee toimet tuleb pehmendada vanniõlidega. Nahka peab kreemitama iga kord pärast pesemist.

Seborroiline ekseem ehk seborröaekseem ehk rasuekseem on sageli esinev endogeense (sisetekkelise) ekseemi vorm, mida iseloomustavad teravalt piiristunud punetavad määrdunudhallide kettudega kaetud ekseemikolded rasunäärmetega rohkelt varustatud nahapiirkondades (juustega kaetud peanahk, nägu, ülakehal rinnakupiirkond ja abaluude vahe, naba ümbrus, nahavoldid). Tekkepõhjus ei ole teada. Mõnel haigel esineb seborröa (naha rasunäärmete tavalisest tunduvalt suurem rasueritus), enamasti on aga rasueritus normaalne või isegi vähenenud. On leitud, et inimese naha normaalse mikrofloora koostisse kuuluv Malassezia ovale soodustab seborröaekseemi teket. Haiguse kulgu mõjutab meessuguhormoonide hulk organismis. Meestel, kellel on munandite alatalitlus, haigust ei esine. Naistel paraneb naha seisund raseduse ajal. Seborröaekseem kaasneb tihti haigustega, mille korral rasueritus on suurenenud ja/või rasu kvaliteet muutunud, näiteks koos parkinsonismi, südamepuudulikkuse, hüpertensiooni, kroonilise alkoholismi, suhkruhaiguse ja AIDSiga. Soodustavad tegurid on pärilik eelsoodumus, bakteriaalsed infektsioonid, otsesed füüsikalised ja keemilised mõjutused, paiksete glükokortikoidide kasutamine, väsimus ja stress. Iseloomulik on mõõdukas nahasügelus. Eriti häiriv on aga kosmeetiline defekt. Nahakahjustus algab tavaliselt juustega kaetud peanahalt ja esimeseks tunnuseks on silmaga nähtav ketendus – kõõm. Peanahk sügeleb, valkjad ketud on näha juustel, need pudenevad kraele, õlgadele, põhjustades tavaliselt inimesele piinlikkust. Haiguse süvenedes punetus ja ketendus karvafolliikulite ümber laienevad, mistõttu tekivad eraldi paigutunud või laatunud ja otsmikule ulatuvad kolded. Seborröaekseemi kroonilise kulu korral võivad juuksed mõnevõrra hõreneda, kuid pärast ravi endine karvakasv taastub. Punetavad ja rasuste kettudega kaetud kolded võivad ulatuda ka kõrvade taha, kaelale ja väliskuulmekäiku. Näol kahjustub esmalt kulmude ja põse-nina voldi nahk. Lisanduda võib silmalaugude põletik, mille tagajärjel hakkavad laugude servad punetama ja kattuvad väikeste valkjate rasuste kettudega. Rinnale ja/või abaluude vahele tekivad punakaspruunid rasuste kettudega kaetud paapulid, mis tavaliselt laienevad ja laatuvad. Suurte nahavoltide ja naba piirkonna haigestumisele on iseloomulik teravalt piiristunud punetus, mille pinnal on rasuseid kettusid.

Nagu teisigi ekseemivorme, nii ka seborröaekseemi diagnoosib ja ravib nahaarst. Süsteemseks raviks kasutatakse asoole (seenevastaseid ravimeid, mis toimivad Malassezia ovale’le). Juustega kaetud peanahka pestakse asoole sisaldavate šampoonidega (nt Nizoral). Vahustatud šampoon jäetakse enne väljaloputamist 3–5 minutiks juustesse. Silenaha haiguskoldeid määritakse ketokonasooli sisaldava kreemiga, tavaliselt vaheldumisi 1%-lise hüdrokortisoonkreemiga. Sobivad ka kombineeritud, väävlit, tsinki ja salitsüülhapet sisaldavad paiksed ravimid.

Vt ka atoopiline dermatiit, sügatõbi.

---

Düshidrootiline ekseem labakäel. Nummulaarekseem. Seborroiline ekseem.