Reflukshaigus Autor: Benno Margus

Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt halvenenud. Gastroösofageaalne refluks on maosisaldise tõus söögitorusse. Happeline maosisu ärritab söögitoru. Peale mao soolhappe võivad söögitoru limaskesta kahjustada ka maosisus leiduvad seedeensüümid ja sapp. Gastroösofageaalse refluksi tunnusteks on veel kõrvetised, vahel ka rinnakutagune valu, röhitised ning söögitoruga mitteseotud sümptomid (kähe hääl, ärritusköha, astmasümptomid, hambaemaili kahjustumine).

Reflukshaiguse põhjused võivad olla seotud söögitoruga, kui selle tühjenemine on häiritud; söögitoru alumise sulgurlihasega, juhul kui sulgurlihase sulgumine on takistatud talitlushäire või anatoomilise kahjustuse tõttu (nt hiaatuse songa korral); maoga, juhul kui mao tühjenemine on pidurdatud näiteks maolukuti ahenemise või maoperistaltika häire tõttu. Refluksi võivad soodustada ravimid kas otsese söögitoruärrituse esilekutsumisega või sulgurlihase toonuse langetamisega.

Sagedasim reflukshaiguse põhjus on söögitoru alumise sulgurlihase talitluse häire, mille korral peptiliselt aktiivne (seediv) maosisu võib sattuda söögitorru. Söögitoru limaskesta ehitus erineb mao limaskesta ehitusest ega suuda maosisu seedivat toimet taluda. Kergemal juhul (55%-l reflukshaigeist) areneb söögitoru limaskesta ärritusseisund ilma limaskesta kahjustuseta; raskemal juhul tekib ösofagiit ehk söögitorupõletik, mida iseloomustavad limaskesta erosioonid ja/või haavandid. Paranedes võivad need põhjustada söögitoru ahenemist. Refluksösofagiidi tüsistusena võib vahel tekkida verejooks söögitoruhaavandeist või söögitoruseina mulgustumine. Reflukshaigus suurendab ka söögitoruvähi riski.

Reflukshaigus on levinumaid seedekulgla ülaosa haigusi arenenud maades, kusjuures selle esinemissagedus kasvab ja nõuab pidevat ravimite tarvitamist. Haigust saab kindlaks teha tüüpiliste sümptomite järgi ja selle raskusastet täpsustada täiendavate uuringutega, et välistada teisi refluksi põhjustada võivaid haigusi. 

Reflukshaiguse ravi algab elu- ja toitumisharjumuste muutmisest: soovitatav on tõsta voodipeatsit, mitte süüa enne magamaheitmist, vältida kitsaid riideid, rasvast ja ärritavat toitu (kange tee, kohv, vürtsid, tomat, sibul, piparmünt, šokolaad), alkoholi, süüa korraga vähem, loobuda suitsetamisest ja hoiduda ülekaalulisusest. Ravis kasutatakse maohappe eritumist pärssivaid arstimeid. Sümptomeid leevendavad antatsiidid (maohapet neutraliseerivad ained) ja histamiin 2 retseptorite antagonistid. Ravi on pikaajaline, ka sümptomite kadudes tuleb ravimite võtmist jätkata. Kui ravi katkestada enne 2–6 kuu möödumist, ägeneb haigus enam kui 80%-l haigeist. Juhul kui medikamentoosne ravi ei too oodatud tulemust või tekib tüsistusi, on näidustatud kirurgiline ravi – söögitoru alumise sulgurlihase piirkonnas luuakse kunstlik sulgurklapp.

Vt ka hiaatuse song, regurgitatsioon, söögitorupõletik.