Läkaköha Autor: Reet Raukas

Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab tugev kontrollimatu köha. Haigustekitajaks on Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter. Haigus kandub üle piisknakkuse teel haigelt või kaudsel teel haigustekitajatega saastunud pindadelt. Haigestuvad peamiselt väikelapsed, kuid mõnikord ka täiskasvanud. Eestis diagnoositi läkaköha 2008. aastal 485 juhul.

Lõimetusaeg kestab 6–12 päeva. Haiguse kulus võib eristada kolme järku. Algul tekivad tavalist külmetushaigust meenutavad tunnused – kerge nohu, köha, ninaneelust eritub lima, võib tõusta väike palavik. Sel perioodil on haige kõige nakkusohtlikum. 7–12 päeva pärast köha tugevneb, muutub hootiseks, kramplikuks. Köhahoogude ajal võib lapse nägu tõmbuda sinakaks. Sageli lõpevad köhahood kõõksuva sissehingamisega. Läkaköhale on iseloomulik köhimisega seotud oksendamine. Köhahood on kohati nii rasked, et haigel jääb hing kinni ning ta võib lämbuda. Eriti ohustatud on alla 6-kuused imikud. Enamasti köhivad haiged öösiti. Kuna hoovälisel ajal tunduvad lapsed tervena, ei pruugita algul kohe läkaköha kahtlustada. Köhahood võivad kesta 5–6 nädalat, raskemal juhul isegi üle kolme kuu. Järgneb paranemisperiood, mille jooksul tuleb aegajalt ette kergemaid köhahoogusid. Paari aasta jooksul on võimalik haiguse kordumine.

Diagnoosini aitab jõuda väga iseloomulik haiguspilt, sealhulgas oksendamisega köhahood. Haigustekitajat on võimalik tuvastada ninaneelulimast. Vereanalüüsi abil saab kindlaks teha haigustekitajavastaseid antikehi. Ravi on suunatud põhiliselt haigusnähtude leevendamisele. Varakult haiguse algul määratud antibiootikumidega saab haige nakkusohtlikkust vähendada ning lühendada bakterikandlust. Imikud ja väikelapsed vajavad pidevat järelevalvet, sest köhahoo ajal võib nende hingamine peetuda. Köhivat last tuleks hoida süles ja patsutada teda kergelt seljale, see leevendab köhahoogu. Lapsega tuleb palju väljas viibida. Rasketel juhtudel on näidustatud haiglaravi. Köharohud ei too läkaköha korral leevendust ning neid ei tohiks kasutada.

Läkaköha vastu vaktsineeritakse lapsi alates 3. elukuust. Vaktsiini kordusdoosid manustatakse 2. ja 7. eluaastal. Läkaköhapuhangu ajal peaksid alla 7-aastased vaktsineerimata lapsed olema isoleeritud võimalikest haigetest, kuni viimasest haigusjuhust on möödunud 14 päeva.

Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krambid, hapnikupuudusest tingitud ajukahjustus, hingamispeetus, mis võib lõppeda surmaga. Haiguse läbipõdemisel kujuneb eluaegne immuunsus.

Vt ka immuniseerimiskava.