Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona
Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu.
Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.
Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.
Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta.
B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.
Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.
3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.Vt ka immuniseerimine. * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Kas mul ikka veel võib olla kopsupõletik?
Kolmapäeva õhtul (03.10) lõi kõrge palaviku. Sellest alates kestis palavik umbes kolmapäevani (09.10). Pereasrti juurde sain aja (07.10). Vaadati, et vasakpoolne kopsupõletik. Sain ka kohe antibiootikumid ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid palju, oletada ei saa.
Soovitan perearsti konsultatsiooni, uuringuid.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
3xMMR vaktsiini lapsel
Tere!
Minu lapsel jäi aastaselt MMR vaktsiin tegemata, kuna soovisin seda edasi lükata. Avastasin täna poja terviseandmeid kontrollides, et talle on kaheksa aastat tagasi tehtud koolis vastu minu ...
Vastas dr Kaja Julge
Tere,
See ei ole lapsele ohtlik, muretsemiseks ei ole põhjust.
Kjulge
Borrelia burgdorferi IgG (kinnitav) positiivne
2021 kevadel hakkasid tugevad lihaspinged. Sept. vereproov näitas varem läbipõetud Borrelioosi. Ravi oluliseks ei peetud ja aasta lõpus sain ärevushäire, mille ravi oli edukas ja lõpetati ravi 2023 kevadel. ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid palju, oletada ei saa.
Soovitan perearsti konsultatsiooni, uuringuid.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
naha kihelus, alakõhu- ja selgroo pidev valu
Millega on tegu ja kuidas saaks abi? Lisan pildifailid (digimikroskoobiga tehtud)
Algas: naha kihelemine peas, seljal, välistel suguelunditel pidevalt ja pole minutikski ära kadunud,naha pooridest ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tänan usalduse eest, kuid liiga palju on võimalikke põhjuseid. Huupi ei ole eetiline midagi pakkuda. Saan soovitada koostööd oma perearstiga, pärmseene ja nahaparasiitide uuringud, teised ...
Puukborrelioosi analüüsid
Tere
2018 oli puuk ja ka punetav laik, analüüsides Igm posit ja Igg neg, sain antibiootikumi ravi. Mõneks ajaks kõik justkui korras. 2020- puuki pole olnud aga tervis kehva, erinevad kaebused, tehti ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Võimalikke põhjuseid mitu, oletada ei saa. Soovitan perearsti konsultatsiooni.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Lööve näol ja põletik suus, igemetel
Paar päev pärast dift-teetanuse vaktsiini, mis ajaliselt langes kokku ka kokkupuutega enteroviiruses lapsega, tekkisid suhu puutele valulikud kohad ja lööve näos. Esmalt polnud mureks põhjust - ise sai ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Võimalikke põhjuseid mitu, oletada ei saa. Soovitan perearsti konsultatsiooni.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
väike punn suulaes
Mitmeid kordi poole aasta jooksul on tekkinud samasse kohta väike nööpnõelapea suurune punnike suulakke. Ei ole valus ja kaob järgmisel päeval. Selline väike punn on tekkinud juba 4-5 korda. Värvuselt ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Võimalikke põhjuseid mitu, oletada ei saa. Soovitan perearsti konsultatsiooni.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Söömine peale vaktsiini
3 kuu visiidil tehti beebile nagu ikka kaks vaktsiini, üks süstlaga teine suu kaudu.
Nüüd on peaaegu 1,5 nädalat möödas ja beebi söögiisu ikka üsna halb. Midagi sööb, ilma söömata pole. Ärkvel olles ...
Vastas dr Kaja Julge
Tere,
Kui seni on kaaluiive ilus olnud, praegu laps heas tujus, kakab tavapäraselt, siis muretsemiseks ei ole küll veel põhjust.
Loodetavasti hakkab praegu antavat Hipp piimasegu paremini ...
Teetanus
Tere!
Kui suur tõenäosus on aiatöid tehes nakatuda teetanusse?
Kui ma vaarika või roosipõõsas enda kätt veidi vigastan/ kriimustan, kas siis on kohe tõenäosus nakatuda? Lugesin et võib isegi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tõenäosus on väike, veel väiksem aga vaktsineerimisel. Soovitan seda.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Kas meil on impentigo
3 nädalat sellised punnid, laps sügeleb neid.
Iga päevaga asi läheb ainult hullemaks.
Me ei tea mis see olla võiks.
Meie arst kirjutas kreemi (Baneocin) kahjuks kreem ei aita.
Vastas dr Kaja Julge
Tere,
Ainuüksi lööbe alusel ma ravisoovitust anda ei saa.
Mis on lisakaebused, kuidas lööve on muutunud, kus veel löövet on, kas on varem olnud lööbeid jm.
Kui perearst ...
Vaata kõiki nõustamisi