ALGOCALM

Mõõdukas kuni tugev valu.
12...18-aastased noorukid
Algocalm on kodeiini sisalduse tõttu näidustatud üle 12-aastastele patsientidele ägeda mõõduka valu
raviks, mida teised analgeetikumid, nt paratsetamool või ibuprofeen (üksi) eeldatavasti ei leevenda.

Täiskasvanud
Täiskasvanud võivad ühekordse annusena võtta 1…2 tabletti korraga kuni 4 korda ööpäevas, üksikannuste
manustamise vahele peab jääma mitte vähem kui 6 tundi. Annus sõltub kehakaalust ning üksikannusena
tohivad 2 tabletti võtta ainult üle 60 kg kaaluvad patsiendid.
Ööpäevane maksimaalne annus on 8 tabletti (4 g paratsetamooli pluss 240 mg kodeiifosfaati) ning seda ei
tohi ületada.

Eakad
Sama annustamine nagu täiskasvanutele, kuid võib olla vajadus annuse vähendamiseks (vt lõik 4.4).

Lapsed
12…18-aastased lapsed:
12…18-aastased lapsed võivad võtta 1…2 tabletti Algocalm’i kuni 4 korda ööpäevas, üksikannuste
vaheliste intervallidega mitte alla 6 tunni. Annus sõltub kehakaalust (10…15 mg/kg paratsetamooli 0,5…1 mg/kg kodeiini), üksikannusena tohivad 2 tabletti võtta ainult üle 60 kg kaaluvad patsiendid.
Ööpäevane maksimaalne annus on 8 tabletti (4 g paratsetamooli pluss 240 mg kodeiifosfaati) ning seda ei
tohi ületada.

Alla 12-aastased lapsed:
Kodeiini ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel, kuna kodeiinist morfiiniks muutuva ja etteaimamatu
metabolismi tõttu esineb risk opiaadimürgituse tekkeks (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Maksa- või neerufunktsioonihäirega patsiendid
Maksa- või neerufunktsioonihäire korral tuleb annust vähendada või üksikannuste vahelist intervalli
pikendada.
Neerufunktsioonihäire korral tohib võtta mitte rohkem kui üks tablett korraga ja vähemalt 6…8-tunniste
intervallidega.

Ravi kestvus kõikidel patsientidel peab piirduma 3 päevaga ning kui efektiivset valuleevendust ei ole
saavutatud, on patsientidel/hooldajatel soovitatav pöörduda nõu saamiseks arsti poole.

Tabletid tuleb tervelt alla neelata, ilma närimata ja juua peale piisavas koguses vedelikku.

Ravimi võtmine pärast sööki pikendab toimeaja algust.

ülitundlikkus paratsetamooli, kodeiini (või muude opioidide) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
- abiainete suhtes;
äge maksapuudulikkus, raske maksafunktsioonihäire;
- hingamisdepressioon, äge astma;
- peatraumad, koljusisese rõhu tõus;
- pärast sapiteede operatsiooni;
- paralüütiline iileus;
- koos MAO inhibiitoritega või 14 päeva jooksul pärast nendega ravi lõpetamist (vt lõik 4.5);
- kõikidel lastel (0…18-aastased), kes lähevad uneapnoe sündroomi tõttu kurgumandli- ja/või adenoidi
- operatsioonile, sest esineb risk tõsiste ja eluohtlike kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.4);
rinnaga toitvad naised (vt lõik 4.6);
- teadaolevalt ülikiired CYP2D6 metaboliseerijad.
-
Komatoosses seisundis patsiente ei tohi opioididega ravida.

Seda kombinatsiooni ei tohi kasutada:
ägeda maksahaiguse korral;
- raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens
- < 10 ml/min);
alkoholismi ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete kuritarvitamise korral;
- opioidsõltuvuse korral;
- teadvushäirete korral;
- koos teiste maksafunktsiooni mõjutavate ravimitega.
-
Järgmistel juhtudel tuleb annuseid vähendada või annustevahelist intervalli pikendada:
maksafunktsioonihäired (nt krooniline maksahaigus, pikaajaline alkoholi tarvitamine). Teatud
- tingimustel võib Gilbert’i sündroomiga patsientidel paratsetamooli metabolism väheneda. Sellisel
juhul tuleb annust vähendada.
neerufunktsioonihäired ja dialüüsipatsiendid.
-
Ettevaatusega tuleb ravimit manustada patsientidele, kellel on:
hemolüütiline aneemia;
- glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi vaegus;
- hüpovoleemia;
- südamearütmia;
- - myasthenia gravis;
„äge“ kõht;
- sapikivid ja krooniline kõhukinnisus;
- - kelle seisund võib opioidide manustamisel halveneda, eriti eakad, kes võivad opioidide tsentraalsete
ja seedetrakti toimete suhtes olla tundlikumad;
samaaegne ravi KNS depressantidega;
- eesnäärme healoomuline suurenemine;
- põletikulised või obstruktiivsed sooltehaigused.
-
Tuginedes paratsetamooli kasutamise turuletulekujärgsetele kogemustele, on teada, et hepatotoksilisus
võib tekkida isegi terapeutiliste annuste kasutamisel ja võttes 4 g ööpäevas (maksimaalne terapeutiline
annus) või pärast lühiajalist ravi ning ilma eelnevate maksafunktsioonihäire nähtudeta patsientidel.
Maksakahjustuse risk suureneb, kui samal ajal kasutatakse alkoholi, maksaensüümide indutseerijaid või
teisi maksatoksilisi aineid (vt lõik 4.5).

Pikaajaline alkoholi tarbimine suurendab paratsetamooli hepatotoksilisuse riski märgatavalt, suurimat riski
on täheldatud kroonilistel alkohoolikutel, kellel on olnud lühiajaline abstinentsiperiood (12 tundi).
Alkoholi tarbimine on Algocalm-ravi ajal keelatud.

Maksafunktsioonihäirega ja pikaajalist (üle 10 päeva) paratsetamooli suurte annustega ravi saavatele
patsientidele on soovitatav regulaarne maksafunktsiooni jälgimine.

Patsiente tuleb hoiatada, et samal ajal ei tohi kasutada teisi paratsetamooli ja kodeiini sisaldavaid
ravimeid.

Loomkatsetes on paratsetamooli suurte annuste kasutamisel ilmnenud munandite atroofiat ja
spermatogeneesi pärssimist. Seega tuleb fertiilsusprobleeme ravivatel meestel kaaluda ravi sobivust
Algocalm’iga.

Pikaajalisel, annustamissoovitustega mittekooskõlas oleval paratsetamooli suurte annuste kasutamisel on
teatatud peavalude tekkest, mida ei tohi ravida ravimi annuste edasise suurendamisega. Sellisel juhul ei
tohi analgeetikume kasutada, kui arst neid just määranud ei ole.

Ravi ajal suukaudsete antikoagulantidega ja pikaajalise ravi vajadusel paratsetamooli suurte annustega,
eriti manustamisel koos kodeiini või dekstropropoksüfeeniga, on vajalik protrombiini aja kontrollimine (vt
lõik 4.5).

CYP2D6 metabolism
Kodeiin metaboliseeritakse maksaensüüm CYP2D6 abil aktiivseks metaboliidiks, morfiiniks. Kui
patsiendil on selle ensüümi defitsiit või täielik puudumine, ei saavutata piisavat valuvaigistavat toimet.
Valgenahalisest elanikkonnast võib see puudujääk esineda hinnanguliselt kuni 7 %. Kuid kui patsient on
ülemäärane või ülikiire metaboliseerija, esineb risk opioidimürgistuse kõrvaltoimete tekkeks ja seda isegi
terapeutilistel annustel. Sellistel patsientidel muudetakse kodeiin kiiresti morfiiniks, mille tulemuseks on
eeldatavast kõrgem morfiinitase vereseerumis.
Opioidimürgistuse üldised sümptomid on: segasus, unisus, pindmine hingamine, väikesed pupillid,
iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja söögiisu kadumine. Rasketel juhtudel võivad kaasneda
tsirkulatoorse- ja hingamisdepressiooni sümptomid, mis võivad olla eluohtlikud ja väga harvadel juhtudel
surmaga lõppevad.
Ülikiirete metaboliseerijate osakaalu hinnang erinevates populatsioonides on kokku võetud allpool:

Populatsioon
Osakaal %
Aafriklased/Etiooplased
29%
Afro-ameeriklased
3,4...6,5%
Asiaadid
1,2...2%
Valgenahalised
3,6...6,5%
Kreeklased
6%
Ungarlased
1,9%
Põhja-Eurooplased
1...2%

Operatsioonijärgne kasutamine lastel
Avaldatud kirjanduses on olnud teateid, et lastel põhjustab uneapnoest tingitud kurgumandli- ja/või
adenoidi operatsiooni järgselt manustatav kodeiin harvaesinevaid kuid eluohtlikke kõrvaltoimeid, sh
surma (vt ka lõik 4.3). Kõik lapsed said kodeiini annustes, mis jäid sobivasse annustamisvahemikku, kuigi
oli tõendeid, et need lapsed olid kodeiini morfiiniks töötlemisel kas ülikiired või ülemäärased
metaboliseerijad.

Hingamisfunktsiooni häirega lapsed
Kodeiini ei soovitata kasutada lastel, kellel võib hingamisfunktsioon olla pärsitud, sh neuromuskulaarsed
häired, rasked südame- või hingamisseisundid, ülemiste hingamisteede või kopsu infektsioonid,
hulgitrauma või ulatuslikud kirurgilised protseduurid. Need faktorid võivad morfiinimürgistuse
sümptomeid halvendada.

Ravi järsul katkestamisel pärast analgeetikumi pikaajalist suurtes annustes kasutamist raviskeemile
mittevastavates annustes on teatatud peavalu ja ka väsimuse, lihasvalu, närvilisuse ja vegetatiivsete
nähtude tekkest. Need nähud kaovad mitu päeva pärast ravi katkestamist ning sinnani ei tohi
analgeetikume uuesti võtta ning ravi ilma arstiga konsulteerimata uuesti alustada.

Paratsetamool
Kasutamine koos maksa mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimitega, nt teatud uinutid ja
antiepileptilised ained (va glutetimiid, fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin), barbituraadid, MAO
inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid, naistepuna (Hypericum perforatum) ja rifampitsiin, võib
suurendada paratsetamooli toksilisust ning põhjustada maksakahjustust. Sama kehtib alkoholi tarvitamise
kohta.

Paratsetamooli imendumist võivad kiirendada metoklopramiid või domperidoon ja vähendada
kolestüramiin.

Kasutamisel koos klooramfenikooliga võib selle eritumine märgatavalt aeglustuda, millega seondub
suurenenud toksilisus.

Paratsetamooli suurte annuste (üle 2 g ööpäevas) samaaegsel kroonilisel manustamisel varfariini või
kumariini derivaatidega, on täheldatud antikoaguleeriva toime tugevnemist koos veritsusepisoodidega.
Seetõttu on sellise kombineeritud ravi ajal soovitatav tihedamini jälgida protrombiini aega.

Paratsetamooli ja zidovudiini koosmanustamisel on täheldatud suurenenud kalduvust neutropeenia ja
hepatotoksilisuse tekkeks. Seetõttu tohib seda ravimit koos zidovudiiniga kasutada ainult pärast hoolikat
ravi kasu/riski suhte hindamist.

Paratsetamooli ja lamotrigiini koosmanustamisel on teatatud lamotrigiini toime vähenemisest, sest tema
maksa kliirens kiireneb.

Paratsetamooli ja mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (peamiselt atsetüülsalitsüülhape) pikaajaline
kooskasutamine suurtes annustes suurendab analgeetilise nefropaatia ja teiste renaalsete kõrvaltoimete
tekke riski.

Samaaegne manustamine mao tühjenemist aeglustavate ravimite või muude ainetega, nt propanteliin, võib
aeglustada imendumist ning lükata edasi paratsetamooli toimeaja algust.

Suukaudsed kontratseptiivid võivad kiirendada paratsetamooli kliirensit.

Kodeiin
Algocalm on vastunäidustatud samaaegselt MAO-inhibiitorravi saavatele või viimase kahe nädala jooksul
MAO-inhibiitorravi lõpetanud patsientidele, sest esineb risk hüpertensiivse kriisi tekkeks (vt lõik 4.3).

Kasutamisel koos teiste KNS pärssivate ravimitega (nt sedatiivsed ravimid või uinutid, osaliselt ka teised
analgeetikumid, antihistamiinikumid, neuroleptikumid, antidepressandid) ja koos alkoholiga, on teatatud
sedatiivsete toimete süvenemisest või hingamise pärssimisest.

Kodeiini kasutamist koos rögalahtistitega tuleb vältida, sest kodeiin võib pärssida köharefleksi.

Rasedus
Inimestel ei ole paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni ohutust raseduse ajal näidatud. Sellest
seisukohast puuduvad ka loomkatsete tulemused.

Paratsetamool ja kodeiin läbivad platsentaarbarjääri.

Ema-lapse paaridel läbiviidud uuringud ei näidanud mingit võimalikku seost raseduse esimesel 3 kuni 4
kuul paratsetamooli kasutamise ja väärarengute vahel.

Inimesel kasutatuna on kindlaks tehtud seos hingamisteede väärarengu ja kodeiini kasutamise vahel
raseduse esimese 3 kuu jooksul.

Kodeiin võib põhjustada hingamise depressiooni ja ärajätusündroomi vastsündinutel, kelle emad on
kolmanda trimestri ajal kasutanud kodeiini.

Ettevaatusabinõuna tuleb Algocalm‘i manustamisest raseduse kolmanda trimestri ja sünnituse ajal
hoiduda.

Imetamine
Andmeid paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni kasutamise kohta imetamise ajal ei ole.

Paratsetamooli üksi võib imetamise ajal soovitatud annustes kasutada. Rinnaga toidetavad imikud saavad
rinnapiimaga ainult väga väikese koguse ravimit. Praeguseks on teada ainult üks kõrvaltoime juhtum, kus
rinnaga toidetav imik sai nahalööbe.

Kodeiini ei tohi kasutada imetamise ajal (vt lõik 4.3).
Kodeiin ja selle aktiivne metaboliit võivad tavalistes raviannustes esineda rinnapiimas väga väikeses
koguses ja ei ole tõenäoline, et need tekitaksid imetatavale imikule kõrvaltoimeid. Kuid kui patsient on
CYP2D6 ülikiire metaboliseerija, võib rinnapiimas esineda aktiivse metaboliidi, morfiini, kõrget taset ja
väga harvadel juhtudel võivad imikul tagajärjeks olla surmaga lõppeda võivad opioidimürgistuse
sümptomid.

Teada on üks rinnaga toidetava imiku surmaga lõppenud morfiinimürgistuse juhtum, kus mürgistus on
tekkinud rinnapiima kaudu eritunud morfiinist, mille korral ema oli ülikiire metaboliseerija ja raviks
kasutati 13 päeva jooksul kodeiini suuremat annust.
Vastsündinud, enneaegsed ja nõrga tervisega imikud võivad olla rohkem tundlikud ning suurte annuste
kasutamisel on teatatud apnoe ja hingamise depressiooni esinemisest.

Isegi kui kasutada vastavalt soovitustele, võib Algocalm tekitada selliseid toimeid reaktsioonikiirusele,
mis mõjutavad negatiivselt autojuhtimist või masinate käsitsemise võimet. Eriti kehtib see
koosmanustamisel alkoholi või tsentraalselt toimivate ravimitega.

Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni sisaldavad ravimid võivad põhjustada järgmisi kõrvaltoimeid
(jagatuna MedDRA esinemissageduste järgi: väga sage (> 1/10); sage (> 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt
(> 1/1000 kuni < 1/100); harv (> 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel):

MedDRA organsüsteem
Esinemissagedus Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Allergiline trombotsütopeenia, leukotsütopeenia,
agranulotsütoos, pantsütopeenia (üksikjuhud)
Immuunsüsteemi häired
Väga harv
Ülitundlikkusrektsioonid, nt Quincke ödeem,
düspnoe, profuusne higistamine, iiveldus, vererõhu
langus kuni šokini (üksikjuhud)
Närvisüsteemi häired
Sage
Väsimus, pearinglus, kerge peavalu
Aeg-ajalt
Unehäired
Väga harv
Hingamisfunktsiooni pärssumine (kas suurte annuste
korral või suurenenud koljusisese rõhu või
peatraumaga patsientidel)
eufooria/düsfooria (suurte annuste korral)
visuaalse motoorse koordinatsiooni häired (suurte
annuste korral)
Silma kahjustused
Harv
Nägemishäired/mioos (suurte annuste korral)
Kõrva ja labürindi kahjustused Harv
Tinnitus
Vaskulaarsed häired
Sage
Vererõhu langus, minestamine (suurte annuste korral)
Respiratoorsed, rindkere ja
Harv
Düspnoe
mediastiinumi häired
Väga harv
Bronhospasm (analgeetikum-astma)
Kopsuturse (suurte annuste korral, eriti
kopsufunktsiooni häirega isikutel)
Seedetrakti häired
Sage
Iiveldus, oksendamine (eriti ravi alguses),
kõhukinnisus
Harv
Suukuivus
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata
Tsütolüütiline hepatiit, millest võib kujuneda äge
maksapuudulikkus
Naha ja nahaaluskoe
Aeg-ajalt
Pruuritus, nahapunetus, nõgestõbi (urtikaaria)
kahjustused
Harv
Allergiline eksanteem
Teadmata
Toksiline epidermise nekrolüüs (TEN),
Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), äge
generaliseerunud eksantematoosne pustuloos,
fikseerunud ravimlööve (villidena)

Tähelepanu:
Suurte annuste korduval kasutamisel võib tekkida sõltuvus.

Hoiatus:
Patsiente tuleb teavitada, et nad lõpetaksid ravimi võtmise esimeste ülitundlikkusnähtude ilmnemisel ning
pöörduksid kohe arsti poole.
Soovitatud annuste kasutamisel ei ole teada toimeid, mis esineksid kombinatsiooni kasutamisel enam kui
toimeainete eraldi kasutamisel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni üleannustamise nähud ja ravi vastavad üksikkomponentide
ühistele nähtudele ja ravile.

Paratsetamool
a)
Mürgistusnähud
Pärast paratsetamooli suurte annuste sissevõtmist avalduvad mürgistusnähud teatud latentsiga, 24…48
tunni jooksul. Paratsetamooli üleannus võib põhjustada hepaatilist tsütolüüsi, mis võib tekitada
hepatotsellulaarse puudulikkuse, metaboolse atsidoosi, entsefalopaatia, kooma ja surma. Sõltumata
nendest häiretest võib see tekitada ka pankreatiiti ja ägedat neerupuudulikkust.

1. staadiumis (1. päeval) on paratsetamooli mürgistuse üldnähtudena teatatud iiveldusest, oksendamisest,
anoreksiast, kahvatusest, kõhuvalust, higistamisest, unisusest ja üldisest halvast enesetundest, 2.
staadiumis (2. päeval) võib isikute enesetunne paraneda, kuigi on teatatud maksa suurenemisest,
transaminaaside, laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini väärtuste tõusust, tromboplastiini aja pikenemisest
(Quick test väärtuste langus), uriinierituse vähenemisest; 3. staadiumis (3. päevast edasi) on esinenud
transaminaaside kõrged väärtused, ikterus, hüübimishäired, hüpoglükeemia ja üleminek maksakooma
staadiumisse.

b)
Mürgistuse ravi
- esimese 6 tunni jooksul on soovitatav rakendada üldisi meetmeid, nagu aktiveeritud söe manustamine,
maoloputus;
- soovitatav on korduvalt määrata plasmas paratsetamooli sisaldust ja korrata ka maksa analüüse;
- paratsetamooli plasmakontsentratsiooni vähendamiseks sobib ka dialüüs;
- tsütotoksilisi metaboliite võib siduda SH-grupi doonorite intravenoosne manustamine, nt merkaptamiin
või N-atsetüültsüsteiin, võimalusel esimese 8 tunni jooksul pärast mürgistuse teket.

Paratsetamooli mürgistuse muud ravivõimalused põhinevad tavalistel intensiivravi meetmetel, sõltuvalt
mürgistuse ulatusest, astmest ja sümptomaatikast.

Kodeiin
a)
Mürgistusnähud
Tüüpiline sümptom kodeiini üleannustamise korral on väljendunud hingamisdepressioon. Nähud on üsna
sarnased morfiinimürgistuse nähtudele ning neid iseloomustab äärmine unisus kuni koomani; need on
peamiselt seotud mioosi, sageli iivelduse, oksendamise, peavalude, isutuse, kuse- ja roojapeetusega. On
teatatud veel tsüanoosi, hüpoksia, külma naha tekkest, skeletilihaste toonuse kadumisest ja arefleksiast,
mõnikord ka bradükardiast ja vererõhu langusest, üksikjuhtudel tserebraalsetest spasmidest, seda
peamiselt lastel.

b)
Mürgistuse ravi
Annuste võtmisel üle 2 mg kodeiini kg kehakaalu kohta ja kliiniliste sümptomite ilmnemisel tuleb jälgida
hingamisfunktsiooni ja eluliste näitajate kadumisel olla valmis kunstlikule hingamisele ja elustamisele
üleminekuks, kui kuni 5 tunni jooksul pärast mürgitust peaksid tekkima probleemid.

Kodeiini poolt pärsitud hingamisfunktsiooni saab taastada opioidantagonisti, nt naloksooni
manustamisega (täiskasvanu annus 0,4…2 mg intravenoosselt, vajadusel võib annust 2..3 minuti pärast
korrata). Kodeiini toime kestab kauem kui naloksooni oma. Kui 10 mg naloksooni manustamine tulemust
ei anna, tuleb kaaluda, kas üldse on tegemist opioidmürgistusega.

Kui naloksooni ei toimi, tuleb kasutada sümptomaatilisi meetmeid, eeskätt paigutada patsient stabiilsesse
külili asendisse, viia kunstlikule hingamisele ja rakendada Å¡okiravi.

Farmakoterapeutiline rühm: kodeiin, kombinatsioonid, v.a psühholeptikumid
ATC-kood: N02AA59

Paratsetamool on analgeetilise ja antipüreetilise toimega aine. Toimemehhanism ei ole veel täpselt teada.
On näidatud, et paratsetamool tekitab palju tugevama tsentraalsete prostaglandiinide sünteesi pärssimise
võrreldes perifeersetega. Teine toimesuund kujutab endast endogeensete pürogeensete ainete toime
mahasurumist hüpotaalamuse termoregulatsiooni keskuses, st tekib antipüreetiline toime.

Kodeiin on tsentraalse toimega nõrk valuvaigisti. Kodeiin avaldab toimet µ-opioidretseptorite kaudu, kuigi
tal on nendele retseptoritele madal afiinsus ning kodeiini valuvaigistav toime tekib muutumise tõttu
morfiiniks. Kombineerituna teiste valuvaigistite, nt paratsetamooliga, on kodeiin osutunud efektiivseks
ägeda notsitseptiivse valu korral..

Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni on kliinilistes uuringutes võrreldud erinevate analgeetikumide
ja platseeboga. Fikseeritud kombinatsioon oli statistiliselt märkimisväärselt efektiivsem kui platseebo.
Mõnedes uuringutes on näidatud, et kombineeritud preparaadi toime on tugevam kui üksikkomponentide
oma ja puudub võimalus üleannustamiseks.

Paratsetamool
Inimesel on paratsetamooli imendumine suukaudse manustamise järgselt kiire (0,5…1,5 tundi pärast
manustamist tekib seerumikontsentratsiooni maksimum) ja täielik. Absoluutne biosaadavus on vahemikus
65…89 %. Esmasel maksapassaažil lammutatakse 20…40 %. Tühja kõhuga võtmisel on imendumine
kiirem; kuid see ei mõjuta biosaadavust. Võtmisel koos toiduga langeb imendumiskiirus ning saavutatakse
madalam kontsentratsioon vereplasmas. Seonduvus valkudega on väike, kuid see võib üleannuse korral
suureneda - erandjuhtudel kuni 50 % ja enam. Ensümaatiline metabolism toimub peamiselt maksas,
eeskätt läbi otsese konjugatsiooni glükuroon- ja väävelhappega (vastavalt 55 % ja 35 %). Tekib väheses
koguses p-aminofenool ja N-hüdroksü-derivaate, mis muundatakse kudedele mittetoksilisteks
kinoonimiinideks. Need seotakse annusest sõltuvalt glutatiooniga.

Metaboliidid erituvad neerude kaudu. Vähem kui 5 % annusest eritub muutumatul kujul. Kogukliirens on
ligikaudu 350 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmast on 1,5…2,5 tundi. Täielik elimineerumine
toimub 24 tunni jooksul. Toime maksimum ja keskmine toimeaja pikkus (4…6 tundi) on korrelatsioonis
plasmakontsentratsiooniga. Paratsetamool läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Ühekordne annus
650 mg tekitab piimas kontsentratsiooni 11 mikrogrammi/ml. Üle 65-aastastel eakatel isikutel on
täheldatud plasma kreatiniini kliirensi märkimisväärset langust.

Kodeiin
Suukaudselt manustatud kodeiini imendumine on kiire. Bioloogiline poolväärtusaeg on suukaudsel
manustamisel (võrreldes intramuskulaarselt manustatud annusega) ainult ligikaudu 54 % lähtuvalt
märkimisväärsest esmasest maksapassaažist. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 1
tunni pärast. Seonduvus plasmavalkudega on 25…30 %.

Kodeiin tungib loote vereringesse. Imetavate emade rinnapiimas on pärast suurte annuste manustamist
leitud kodeiini farmakoloogiliselt märkimisväärses kontsentratsioonis. Metabolism toimub maksas
(isikutevaheline varieeruvus on üsna suur).

Kodeiin metaboliseerub peamiselt glükuroniseerumisel kodeiin-6-glükuroniidiks. Vähemtähtsad
metabolismiteed on O-demetüleerumine morfiiniks, N-demetüleerumine norkodeiiniks ja pärast nii O- kui
N-demetüleerumine normorfiiniks. Morfiin ja norkodeiin muunduvad edasi glükuro-konjugaatideks.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3...5 tundi; neerupuudulikkuse korral pikeneb see 9…18 tunnini ning ka
eakatel on see aeglasem. Muutumatu kodeiin (ligikaudu 10 % kodeiinist) ja selle metaboliidid erituvad
peamiselt uriiniga 48 tunni jooksul (84,4±15,9%). Kodeiini O-demetüleerumist morfiiniks katalüüsib
tsütokroom P450 isoensüüm 2D6 (CYP2D6), millel esineb geneetilist polümorfismi, mis võib mõjutada
kodeiini efektiivsust ja toksilisust. CYP2D6 geneetiline polümorfism tekitab ülikiirete, ekstensiivsete ja
aeglaselt metaboliseerijate fenotüüpe.

Patsientide erigrupid
Aeglaste ja ülikiirete metaboliseerijate seos CYP2D6-ga
Geneetilise eripära tõttu puudub ligikaudu 7 % valgenahalisest populatsioonist toimiv CYP2D6
ensüümsüsteem ja neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nendel isikutel võib toime olla
väiksem, sest neil ei teki morfiini. Ligikaudu 5,5 % valgenahalisest populatsioonist on ülikiired
metaboliseerijad. Ülikiiretel metaboliseerijatel on CYP2D6 kodeeritud geeni üks või mitu dublikaati ja
seetõttu on neil CYP2D6 aktiivsus märkimisväärselt tõusnud. Nendel isikutel on morfiini
plasmakontsentratsioon kõrgem ja sellega seoses ka suurem risk morfiiniga seotud kõrvaltoimete tekkeks
(vt ka lõigud 4.4 ja 4.6). Sellega on isegi olulisem arvestada juba vähenenud neerufunktsiooniga
patsientide korral, sest neil võib tagajärjeks olla aktiivse metaboliidi morfiin-6glükuroniidi
kontsentratsiooni suurenemine. Geneetilist varieeruvust CYP2D6 suhtes saab määrata genotüüpimise teel.

Paratsetamoolil ja kodeiinil on sarnane imendumiskiirus ja plasmakontsentratsiooni maksimum saabub
korraga, enamvähem sama kaua kestab toimeaeg, neil on erinev ja vastastikku täiendav toimemehhanism;
bioloogilise muundumise astmed ei sega üksteist ning vastastikust elimineerumise inhibeerimist neerude
kaudu ei toimu. Erinevates loommudelites on näidatud aditiivset analgeetilist toimet.

Paratsetamool ja kodeiinfosfaat on hästituntud ühendid ja nende ohutusprofiil hästi dokumenteeritud.
Prekliiniliste uuringute tulemused ei ole lisanud ravi seisukohast olulist infot.

Mikrokristalne tselluloos
Preželatiniseeritud (maisi)tärklis
Kroskarmelloosnaatrium
Povidoon 30
Steariinhape
Kolloidne veevaba ränidioksiid

Ei kohaldata.

2 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Valge läbipaistmatu PVC/PVDC/Alumiinium blister, karp.
Pakendi suurus: 10, 20, 30, 60, 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.