Lampjalgsus 02.07.10 / Üldkirurgia

Külastaja küsib:

Olen olnud lampjalgadega lapsest peale. Kuni u 30. eluaastani oli see lihtsalt häiriv vaid sellepärast, et jalad näevad koledad välja ja enamik jalanõusid lihtsalt jalga ei sobinud ning vahel suurema koormuse puhul jalad valutasid, kuid nüüd viimased aastad on jalad hakanud aina rohkem valu tegema. Lapsena tean, et käisime arstide juures mu jalgadega, kuna mul oli mingi probleem seoses asendiga ema kõhus ja ma sündisin labajalad kokku kaardunult ning arstid arvasid algul üldse, et ma käima kunagi ei hakka. Selles nad muidugi eksisid ning mingit käimise probleemi ei ole veel siiani olnud. Samas teeb mulle muret pidev valu, mida nüüd uurides olen avastanud, et see läheb vaid hullemaks vanusega. Mõned aastad tagasi näitasin enda jalgu ühele arstile, kelle juures massažis käisin ning kelle erialaks on sedasorti probleemid (nime enam ei mäleta ja see polegi oluline), aga ta ütles, et mul ei ole häda midagi ja paljude inimestel on asi palju hullem. Sellel hetkel tundsin piinlikust, et üldse oma jalgade pärast hädaldasin ega julgenud enam abi järele küsida. Kuid nüüd on asi hullemaks läinud ja ei tähenda, kas kellelgi on veel hullem olukord, kui mul. Minu jalad on minu küljes ja teevad mulle muret, sest tahaks veel kaua oma jalgadel käia ja ennast hästi tunda. Kuhu peaksin pöörduma abi saamiseks? Või kust üldse alustada?

Arst vastas:

dr Jaan Tepp

Üldkirurg

Põhja Eesti Regionaalhaigla

Lampjalgade puhul on põhiline abivahend tallatoed, mida Te oma kirjas ei maini, et oleksite kandnud. Kirjeldate ka mingit kaasasündinud viga jalgadel, mis aga ei pruugigi olla lampjalgsus. Igal juhul peaksite Te pöörduma ortopeedi poole, kes siis saab otsustada, kui palju ja millega Teid üldse aidata võib. Kui ühe arsti juurest abi ei saa, soovitan mitte meelt heita ja küsida ka teise arvamust - kõik arstid pole kõikide probleemidega võrdselt "kodus".

Kas see arutelu oli kasulik?