Veritsus roojamisel iga ~5-6 nädala tagant. Kerge iiveldus, sool ärritunud. 30.06.22 / Üldkirurgia

Külastaja küsib:

Roojamisel esineb veritsus keskmiselt iga 5 nädala tagant. Viimane kord oli osa roojast verega koos, osa mitte. WC paber verine. Läheb üle 2-3 päevaga. Veri tundub olevat purpur-punane. Mitte väga ere aga mitte ka väga tume. Kerge kipituse tunne on ka olnud siis aga valu polnud. Seda siis nüüd rohkem kui poole aasta vältel.

Käisin perearsti juures. Tehti vereproov ja kaka-test. Vereproov normis aga madal D-vitamiini tase 51,1 nmol/l (oli just pikk talv olnud). Peitevere/kaka-test oli negatiivne. Sügelust pole enam 2 kuud olnud kuna loobusin WC paberist ja kasutan nüüd käsidussi.

Käisin üldkirurgi juures. Tehti rektoskoopia ja sain diagnoosi:
"Visuaalselt anaalpiirkond ii, per rectum sõrme ulatuses patoloogiat ei tunne. Verd kindale ei jää. Proktoskoopia: seesmine hemorroidid I-II st.Verd ei ole. Haigele näidustatud kolonoskoopia"

Kas vere põhjuseks on siis nüüd hemorroidid või mitte? Miks vaja veel teha kolonskoopia?

Kindlasti kolonskoopia ma teen aga selleks on minul vaja saatekirja kuid perearst on veel pikalt puhkusel. Senikaua on viimased 1-2 kuud olnud stress VÄGA SUUR selle asja pärast kuna lisaks olen hakanud vahel tundma ka kerget iiveldust, sool on väga ärritunud viimasel ajal ning midagi kummalist olen hakanud tundma ka alakõhus vasakul poolel - surve, punnis kõht, gaasimull mis ei taha liikuda, võib-olla ka kerget valu. Kompamisel midagi ebatavalist ei tunne. Ükskõik mida söön - tekivad gaasid, kõht koriseb, muliseb. Kohati tekib iiveldus aga oksendanud veel ei ole. Enamasti roojan igal hommikul. Rooja on enamasti pehme, puderjas koos gaasidega. On esinenud ka kergemat kõhikinnisust iga paari nädala tagant. Väga harva on olnud ka täiesti vedel ja väga harva on olnud ka raskem kõhukinnisus. Värvus pruun/tume-pruun või kollakas. Sedasi on viimased 10 aastat olnud seega olulisi muutusi ei olnud seoses potil käimisega. Viimased kuud olen üritanud rohkem kiudaineid süüa ja rohkem vett tarbida aga see pole olulist muudatust toonud.

Kaal 75kg, pikkus 179. Ei suitseta, alkohooli tarbin vähem kui mõõdukalt. Istuv töö. Liikumist võiks jah rohkem olla. Kardan väga soolevähki.

Arst vastas:

dr Jaan Tepp

Üldkirurg

Põhja Eesti Regionaalhaigla

Negatiivse peitvere analüüsi korral on soolevähi tõenäosus väga väike. Pigem on teil ärritunud soole sündroom. Soolevähi välistamiseks ongi vaja koloskoopiat. Soolevähk areneb aeglaselt, paar kuud koloskoopia ootamisel tähtsust ei oma.

Kas see arutelu oli kasulik?