Allergiatestide tulemused 20.03.20 / Allergoloogia

Külastaja küsib:

Tere!

Soovin veidi ka teie nõu oma allergiatestide tulemustele. Alguse sai kõik siis sellest, et käisin septembris jooksmas õues. Pärast autosse istumist tekkis meeletu kuumalaine, kael hakkas sügelema, nägu punetas, natuke oli raske ka hingata. Vaevu jõudsin koju(pilt hakkas eest minema vaikselt), trepist oli meeletu vaev üles jõuda, pulss väga kõrge(oman pulsikella), tahtsin suuta ikkagi dušiall ära käia kuid seal tõmbas ikka pildi nii taskusse, et pidin lamama jalad üleval veidi. Siis tekkisid külmavärinad ning ükskõik kui palju tekke ümber oli, soe ei hakanud. Umbes tunni pärast asi stabiliseerus ning järgnes väsimus. Järgmine päev kõik korras. Sarnane asi juhtus veel kuni detsembrini 3 korda. Kuid hakkasin väga pingsalt jälgima, mis ma enne tegin ja sõin kui see juhtus. Esimene kord ei tea, mis sõin, kuid allergeene justkui oli mitu võibolla siis korraga(mõtlen, et äkki puju ja mesilasehammustus lähiajal tekitasid ristreaktsiooni+ stress)? Üks kord juhtus veel novembris sarnane asi, kus jõusaalis soojendust tegema hakates hakkas kohe keha üleni sügelema ja umbes 30 minuti pärast kadus kogu jõud ja hakkas jälle pilti ära kiskuma, süda peksis ka meeletult. Kõik järgnevad korrad kui mingi reaktsioon tekkis, olin aru saanud, et tegemist on poest ostetud friikartulitega, mis olid viimasel ajal meeletu kõhuskeeramise tunde tekitanud ning kui siis trenni minna, ta mingil moel ka avaldus (umbes 4x siis kokku). Veel paar korda oli väike sügelus kaelal trenni tehes. Nüüd aga tuli välja, et ongi kartuliallergia, kuid samal ajal tean, et pole midagi juhtunud kui olen enda tehtud ahjus friikartuleid söönud või nt keedukartulit. Mis tekitab natuke küsimusi. Kas mul võis olla anafülaksia? Miks tekkis vaid reaktsioon poe nn friikartulitega, mida teen ahjus? Kas kindlasti pean välistama või võin veel testida? Arstid pole selle reaktsiooni kohta midagi osanud öelda. Helistasin veel selle tugeva esimese reaktsiooni ajal perearstiliinile, kes ütles, et see pole midagi ja ei pea muretsema.
Lisaks mõtlen tõsiselt nüüd, et ei teagi kas julgen süüa asju, mis väidetavalt on veidi positiivsed või positiivsed, kuid näiteks midagi pole tundnud(nt õuna söön suurtes kogustes aastaringselt, banaan pole midagi tekitanud, kiivi puhul nõustun pigem testiga sest on olnud suus sügelus). Ma nüüd kardan väga neid positiivsena kuvatud toiduaineid ning ei julge väga üksi jooksmas käia ega ka looduses ringi. Kas pean muretsema või võin rahus süüa neid asju. Praegu sain aru, et vältima peaksin vaid kartulit(reaktsioonid sügisel), kiivit(keel sügeleb), soja(tekitab tõesti meeletu veekogumise kehas) ning mesilasi, herilasi. Sain ka epipeni. Samas üle umbes 10 aasta sain esimest korda sel aastal(vähemalt omale teadaolevalt, vb sain ka enne aga midagi ei juhtunud) nõelata ning esimene kord minimaalselt 4 herilaselt jalga, mis järel tekkis paistetus, mis kestis umbes nädala. Siis mesilaselt kuu hiljem talda, see kestis küll pikalt, vist oli isegi 2 nädala kanti. Ning siis veel korra kas herilaselt või mesilaselt reisilolles(umbes 3 päeva suurem paistetus ning siis juba läks normaalsemaks aga umbes nädala kokku). Ehk reaktsioonid on olnud ikkagi allergilised aga muud midagi pole olnud. Arst ütles, et peaksin kohe peale nõelata saamist epipeni nüüd kasutama ja sööma hormoontabletid + zyrtexi ja kutsuma kiirabi. Kas tõesti poleks vaja enne vaadata, kas tekib üldse mingi suurem reaktsioon kui samasugune paistetus? Kindlasti on ohtlik arusaadavalt selliste paistetuste puhul, et näopiirkond. Mu isal oli ka allergia, sest ta sai vaablaselt kätte ja tekkis kohene reaktsioon oksendamise ning paistetusega näos ja kurgus. Igaljuhul mul mitmeid küsimärke, et kas pean muretsema nende toiduainete pärast, mis pole kindlad(vaid test näitab) või ei pea? Kas mul võis olla anafülaksia? Kas peaksin kohe kiirabi kutsuma peale nõelata saamist jms? Mis hinnangu teie annate antud olukorrale? Küsin vaid seepärast, et tahan teise arsti hinnangut ka. Kogemused on erinevad ning mul on tekkinud juba igapäevane muretsemine, et mida ma üldse süüa võin ja kas võib tekkida anafülaksia moodi asi ei teamillest nagu sügisel ka? Mainin ka ära, et too sügisperiood oli väga suur stress nii koolis kui tööl ning tekkis ka krooniline nohu, mille sain hormoonspreiga kontrolli alla ning kuna enam stressi pole nii suurt, siis pärast hormoonsprei ära jätmist, on täitsa elatav olla. Kas siis võiski tuua kõik sümptomid välja see suur stress, magamatus näiteks?

Arst vastas:

dr Kaja Julge

Pediaater

SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Tere,
Infot on kirjas palju, kuid mitmed olulised asjad siin siiski ei kajastu, et anda juhised edasiseks tegutsemiseks.
Kindlasti saab hinnangut anda see, kes on näinud kõiki analüüside tulemusi ning seetõttu on võimalus näha kogu pilti. Kirjas on üksikud puzzle tükid, et testid on positiivsed mõne toiduaine suhtes, aga teised toiduained? aeroallergeenid? putukamürgid?
Oluline on, kui tugev on ülitundlikkus, mis on IgE antikehade sisaldus, mitte ainult see, kas on positiivne või negatiivne. Ristallergia korral tähtis hinnata, kas tegemist on ainult nn in vitro fenomeniga, st test küll näitab, aga sellel ei tarvitse olla kliinilist tähendust. Seda on tihti tuultolmlevate puude õietolmu ja aed- ja puuviljade osas. Tähtis on see, missugustele allergeensetele komponentidele reaktsioon on tekkinud. Oluline on selekteerida välja, mis on lubatud, mis keelatud. Termiliselt töödeldud kartul reeglina reaktsiooni ei tekita. Kui kodus küpsetatud kartulit talutakse, tööstuslikult toodetud kartulit mitte, siis on ilmselt tegemist lisaainest põhjustatud nähtudega. Kui on ristallergia õietolmu ja õunte suhtes, siis tekitaks õunte söömine aastaringselt oraalset allergia sündroomi (suus sügelus) ja enam oleksid nähud väljendunud just kevadisel puude tolmlemise ajal. Kiivist tekkinud suu sügelus ei ole allergia väljendus, seda tekib paljudel, kellel ei ole allergiat.
Soja võib olla allergeeniks, aga et see organismis vett koguks?
Kiletiivaliste mürk võib tekitada nii allergiat kui toksilist reaktsiooni. Haigusnähud võivad avalduda ühtmoodi. Allergia korral on veres kas herilase ja/või mesilase IgE antikehade sisaldus suurenenud.
Anafülaksia tähendab mitme elundi üheaegset reaktsiooni allergeeni kontakti järgselt. Lisaks lööbele peaks tekkima nt kõriturse (takistus ülemistes hingamisteedes), bronhiobstruktsioon (iseloomulik astmale), oksendamine, kõhulahtisus, pearinglus,nõrkus, värinad, vererõhu langus. Anafülaksia diagnoosi aluseks on kirjeldatud haigusnähtude teke st midagi nendest. Täpsustava uuringuna saab määrata vereseerumist trüptaasi sisaldust. Kui see on reaktsiooni ajal kõrges väärtuses (veri peaks olema võetud 3 tunni jooksul reaktsiooni tekkest) kinnitab see anafülaksia diagnoosi. Täpsustamiseks võetakse ka vereproov vähemalt paar päeva peale reaktsiooni taandumist, et hinnata konkreetse inimese trüptaasi baasväärtust, sest selle sisaldus on inimestel erinev.
Stress võimendab paljusid reaktsioone, ka neid, mis seotud allergiaga. Kui reaktsioonid tekivada ainult pingelisel perioodil, siis kohe kindlasti ei ole allergeenid põhisüüdlaseks.
Teile on ordineeritud anafülaksia raviskeemi kuuluvada ravimid. Kui need on olemas, siis peaksid olemas ka alati käepärast. Tekkinud reaktsiooni puhul tuleks lisaks ravimite kasutamisele pöörduda kohe raviasutusse, kus on võimalik hinnata, ka on anafülaksia või mitte.

Heade soovidega, Kjulge

Kas see arutelu oli kasulik?