kilpnäärme alatalitluse mure 24.12.03 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tahaksin lihtsalt informatsiooni saada - ise olen meesterahvas ja kilpnäärmega endal muret pole. Küll aga tekitab muret "teine pool" - nimelt on tal kilpnäärme alatalitlus ja naine on pidevalt stressis, kõikuvas meeleolus ja kõige selle tulemusel kannatab ka omavaheline suhtlemine. Mingeid jooditablette ta vahepeal neelas (võib olla teeb seda ka praegu, tõtt öelda ei ole ta eriti aldis sellest rääkima). Naisel on vanust mõni aasta üle neljakümne ja elab kagueestis. Viimase kohta lugesin siinsamas, et kilpnäärme alatalitluse mure ongi sagedasem selle kandi rahval. Alguses arvasin, et naisel selline iga, kus hormonaalsed muutused (menopaus) oma tööd teevad ja ta selle pärast nii muutlikus meeleolus on, kuid siin küsimusi-vastuseid lugedes hakkas endal pilt selgemaks saama. Lootsin, et see läheb ehk mõne aastaga üle, kuid praegu tundub, et asi süveneb. Tahtsingi küsida, et kas see kilpnäärme alatalitlus on üldse väljaravitav või peab sellega hädas olev inimene elu lõpuni maadlema? Varem polnud ma tõesti kursis, et just see alatalitlus võib tema kõikuva meeleolu põhjus olla, kuid nüüd natuke asja kohta lähemalt lugedes tundub, et see võibki põhjus olla.

Võib ju tekkida küsimus, et kas meil nii usalduslikku suhet pole, et seda omavahel räägitud ei saa. Tunnen end ka üpris süüdlasena, teinegi kord ei saa lihtsalt tema meeleolust aru ja eks ole seda naiselike kapriisidena tõlgendatud... Asja tegi keerulisemaks see, et elame eraldi ja kohtume ainult aegajalt, seega pidevat muutust ei näe. Näen nüüd, peale selle kilpnäärme alatalitluse sümptomite kohta lugemist asja pisut teises valguses ja olen mures - tunnen, et olen talle oma mõistmatusega ülekohut teinud, kuid ei julge ka kohe minna lepitust otsima ega vabandust paluma, enne kui natukenegi end asjaga rohkem kurssi olen viinud.

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos toob tõepoolest kaasa muutusi inimese käitumises ja meeleolus - inimene muutub apaatseks, uniseks, külmakartlikuks, kaldub depressiooni. Kui Teie abikaasale on tõepoolest selline diagnoos pandud, peaks ta saama ka asendusravi L-türoksiiniga (see on kilpnäärme hormoonpreparaat), jooditablettidest siin abi ei ole. Asendusravi peaks hormoonide taseme normaliseerima ja ka iseärasused käitumises peaksid raviga kaduma. Ravi on eluaegne ja kui alatalitlus on kord juba tekkinud, seda välja ravida ei saa.
Teil tuleb siiski abikaasaga sel teemal kõnelda. Siiras huvi tema tervise vastu ei tohiks teda küll pahandada. Peaksite siiski tõsiselt mõtlema, kas ka Teie ise pole nendeks "naiselikeks kapriisideks" oma käitumisega põhjust andnud. Kõike kilpnäärme või "üleminekuaastate" süüks ajada on liiga lihtne (Teie abikaasa vanust arvestades pole "üleminekuaastad" veel käes). Võib olla-on abikaasal puudus Teie tähelepanust ja "mehelikust toest". Võib-olla peab ta üksi majapidamise, lastekasvatuse ja rahamuredega maadlema ja on lihtsalt väsinud...
Tervitades ja head uut aastat soovides,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?