kilpnäärme ületalitlus, töö arvutiga 29.06.04 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tere ja jõudu!
olen enne ka kirjutanud, aga lugedes seda eelnevat küsimust, kus oli juttu ka arvutiga tööst,tekkis mul väga tuttav tunne. Sama siin!
Olen ammu-6 aastat - hädas ülatalitlusega, nüüdseks määrati radiojoodi ravi, mille ma olen praegu edasi lükanud-ehk sügiseni. Kardan, sellepärast. Määramine oli 1 kuu tagasi, oleksin pidanud 2 näd.tagasi joodi saama, käisin ära Keskhaiglas, lõin põnnama. Hetkel joon rabarberileotist (soovitati, kuid kardan, et see ei aita siiski) ja võtan 1 tbl.mekazolili 0,05 mg päevas (seda enda algatusel, sest oma arstile ma pole julgenud oma lapsikustest rääkida).
Töötan päev läbi arvutiga ja ka minul hakkab töötades lõpuks paha. Ja nii iga päev. äkki tõesti kilpnääre ei kannatagi arvuti ees istumist või on siis tõepoolest närvid haiged - mul tekivad ka need südame "jõnksud" ja peas ja kaelas hakkab vastik ja lähen jube närviliseks.
Närviline olen vist kogu aeg. Ja kardan ka kogu aeg hirmsasti.Vahel ei julge wc-ssegi minna, sest kardan, et tuleb jälle see jõnks ja vajun sealsamas kokku. eriti hull on võõrastes kohtades ja kui pole inimesi läheduses. Kodus pole nii hull, kuigi vahel ikka on ka. Need jõnksud hakkasid mul seoses kilpnäärme ületalitlusega kuskil eelmisel aastal. Ainult siis, kui mingi jube annus xanaxit sees on, siis ei ole ei jõnkse ega hirme..
stress on mul küll ja õnnetunnet pole juba 6 aastat vist kogenud,olen kogu aeg tujutu ja ei taha midagi. veebruaris kukkusin ületalitlusega haiglasse -ikka need jõnksud - enne seda olin küll jube närviline aga tegutsesin kuidagi. siis sain merkazolili peale ja kohe olen loid, tahaks ainult lugeda, omaette olla, kedagi isegi näha ei taha ja magada tahaks ainult. kehakaal ka kohe tõusis sinna, kus oli enne ületalitlust, põen seda väga ja 6 aastat ei ole ma suurde peeglisse vaadanud aga enda kaalu teadnud. Haiglas kaaluti, keeldusin kuulamast, sest ma ei taha teada. Riides käin nagu vanamutt, miski ei sobi ja ennast on paha vaadata.Arst ütles, et merkazolil ei teinud mind paksuks, kuid ma ei usu seda, sest enne teist last ja ka pärast olin kogu aeg normaalne, peale lahtutust olin lausa54 kg (1,70 pikk), mis minu kohta vähe. Ja kaal läks selliseks 2 kuuga 6 aastat tagasi, kui avastati haigus, sain 6 tbl merkazolili päevas ja seda vähendamistega 1,5 aastat minu arust sain ma neid tablette.
samuti elan lastega üksi, ei ole mitu aastat ka mitte seksuaalvahekorras olnud.
Jutt sai pikk aga ehk on sellest mõnele siin abiotsijale tolku, sest tahaks ikkagi teda arvuti mõjust kilpnäärmele, haiguse mõjust kehakaalule ja psüühhikale, samuti seksuaalsusele (on kuulda, et ületalitluse raviga kaasneb seksuaalne külmus ja huvipuudus, mis põhjustatud hormonaalsetest ravimitest).
Ja mis mina võiksin Teie arust edasi teha, sest usk on mul kadunud ja lootus ka .Kogu aeg on tunne, nagu oleks alanud aeglane surm.
Lugupidamisega Merike.

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Kui 6 aastat on kilpnäärme ületalitlus vaatamata tablettravile püsinud, pole muud valikut kui radiojoodravi või lõikus. Loomulikult võib kõike taas ja taas edasi lükata. Sundima ei hakka täiskasvanud inimest keegi. Kuid pidage silmas, et pikaajaline toksikoos kahjustab (teatud osas pöördumatult) nii südamelihast kui psüühikat. Tekivad südamerütmihäired (Teil ongi "jõnksud" juba olemas), unehäired, pidev põhjendamatu ärevus jne.
Kasvatate oma lapsi üksi ja selleks, et jaksata, vajate tugevat tervist. Võtke ennast kokku ja ravige ületalitlus välja. Uskuge mind, tunnete ennast tervena märksa paremini ja ka elulust tuleb tagasi. Kehakaal on siinjuures küll viimane mure. Ei saa põdeda aastaid rasket haigust, et see hoiaks teid kõhnana. See ei ole saledus, vaid haiglane kurnatus ega lisa Teile kübetki veetlust. Seksuaalselt atraktiivne on ikka terve naine.
Arvuti ei mõju kilpnäärmele kuidagi ja pole ka Teie haiguse põhjus. Oma tööd võite rahulikult edasi teha.
Seega, usu ja lootuse taastamiseks pole vaja midagi muud, kui minna oma tohtri juurde, talle kõik ausalt ära rääkida (ega ta muidugi rõõmusta, kuid on näinud hullematki) ja ravi lõpule viia.
Lugupidamisega,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?