kilpnääre ja kehakaal 09.03.05 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

tere! ilusat kevade saabumist!
tahaksin küsida sellist küsimust: miks te alati väidate, et kehakaal ja kilpnäärme haigused ning nende ravi EI ole seotud.
tahaksin sellele vastu vaielda ja mitte ainult mina, vaid päris paljud, keda tean, kes on olnud kimpus kilpnäärme haigustega.
olin ise 8 aastat tagasi, õigemini terve elu enne seda, norm.kaalus. enne kilpnäärme ületalitluse avastamist (näitajad olid 5-6korda normi piirest väljas) kaalusin 61-64 kg (pikkus170), vahetult enne langes kehakaal tunduvalt (52kg). hakkasin saama ravi ja ma EI valeta, kui ütlen, et 4 kuuga kaalusin ma juba 75 kg. Ilma , et oleksin ise aru saanud, olin siis raske seisundi pärast haiguslehel, ega käinud eriti ringi. Ravisin edasi, umbes poolteist aastat, kaal kasvas veel 5 kg võrra ja nüüdseks olen 80 kg. Ja mitte grammigi ei lähe maha, mitte grammi--ükskõik, mida ma ka ei teeks. Loomulikult ei jõua ma joosta kilomeetreid, kui kilpnääre ei ole korras. radiojoodi ravist loobusin eelmisel sügisel, siiani on näitajad normis. antikehade arv on huvitaval kombel langenud 3 korda!!! iseenesest.
aga kaal ei lange, menstruatsioon kestab 2-3 päeva, rasedaks pole lootustki jääda, sest ma lihtsalt ei rasestu enam.
ma ei usu, et sellel kõigel pole kilpnäärme ravi ja nende rohtude söömisega mingit seost.
samuti on mul tuttavaid naisi, kes kilpnäärme alatalitluse ja ka peale ületalitluse ravi on võtnud kaalus juurde 10-15 kilo. Mis see siis on?
ärge hakake rääkima, et me sööme end paksuks. ei, sest söön ma praegusel ajal vähem, kui ma iial söönud olen.
nii, et on ikka seos küll, sest usun, et mu hormoonide tasakaalust pole enam jälgegi.
vanasti higistasin kaenalde alt, nüüd üle keha, vanasti olid mul käevarred karvased (öeldi, et saan suurt mesilaseõnne), nüüd on kõik ära kidunud, nagu maha hõõrutud. Ja see on tekkinud viimase 8 aasta jooksul.
ei taha hurjutada, aga inimestele petlikke lootusi ka pole mõtet anda. lähevad ikka paksuks küll ja nagu nalja.
tervitades merike

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Jaah, sünge lugu! Ja ega Teie suhtumise juures polegi eriti lootust terveks saada ega kaalus alla võtta... Rasestumisest rääkimata! Ainus lootus kaalulangetamiseks on oodata haiguse uut ägenemist ja kuna loobusite radiojoodist, on lootust, et see peatselt tulebki. Ja kui pärast jälle ravite, tõuseb kaal taas. Antikehade tiiter küll langes iseenesest, aga kaal iseenesest ei lange! On alles lugu!
Aga nüüd ilma naljata! Kui olete veel noor naine ja tõepoolest soovite rasestuda, tuleb ennast kõigepealt terveks ravida. Selleks tuleb radiojoodravi ära teha (pool aastat peale kapsli võtmist pole rasestuda soovitav) ja oodata ära püsiva alatalitluse teke ning timmida parajaks türoksiinasendusravi. Kui seisund on stabiliseerunud, hormonaalseid kõikumisi enam ei esine ja uusi ägenemisi karta pole, on aeg käsile võtta kehakaal. 80kg pole mingi katastroofiline näitaja, mida ei annaks paari aastaga 15kg võrra vähendada, kui tervis korras. Lõpetege vingumine ja hakake elama! Kilpnäärme ületalitlus pole mingi surmatõbi, mis võtaks kelleltki tervise, välimuse ja lapsesaamisvõimaluse. Kui tunnete, et pikk haigus on psüühikale mõjunud, saate abi psühholoogilt või psühhiaatrilt!
Jõudu soovides ja kena kevadet Teilegi,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?