Kilpnäärme põletik? 10.12.06 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Täna on 10.dets... Mul on number endokrinoloogi juurde 17.jaanuariks... Ei suuda vist sinnamaani kannatada, sest mõtlen ka igasuguseid hirmumõtteid.. Olen praegu 47 aastane. Kunagi puberteedieas käisin endokrinoloogi juures - kael oli veidi paksenenud, rohkem sissepoole. Arst kirjutas välja mingid jooditabletid, võtsin neid iga päev üks või isegi paar aastat kindlasti (võib olla rohkemgi).. Rohkem ma sellest midagi ei mäleta. See kaelapaksend on mul ikka olnud ja kõrisolm on olnud ikka endalegi ebamugavalt tunda - seda on ka veidi näha. Umbes 12 aastat tagasi tundsin esimest korda muret sellepärast, et kurgus oli justkui suur klomp, samuti ka justkui söögitorus, sest neelata oli väga paha. Mäletan, et pidin käima sõbranna (kes käis just internatuuris - õppis arstiks) soovitusel endokrinoloogi juures ja ma isegi käisin haiglas (mäletan ooteaega) ja käisin vist isegi arsti juures.. aga analüüsideni enam ei jõudnud, sest ilmselt läks mul nii palju paremaks ja muud tõsised eluprobleemid tulid otsa. Kummaline - aga ma ei mäleta sellest, nagu tuleb välja, eriti midagi. Aga nüüd - 2004 aasta sügisel külmetusin üsna kõvasti ja tundsin jälle kõris tugevat pigistamistunnet, kurk oli valus ja neeleta oli jälle väga raske, sain mingit antibioootikumi ravi -seda ma ei teinud lõpuni, sest tundsin, et kõriturse ainult suurenes... Aga see suur neelamisraskus ja kõik muu külmetus pikapeale ikka taandus. 2005 aasta sügisel kordus jälle kõik. Seekord näitasid analüüsid mükoplasmoosi. Arst kirjutas välja antibiootikumid ja haiglaslikud nähud kadusid. Sellel aastal külmetsin ma ilmselt jälle, kuid üsna vähe, sest kurk polnud enam nii valus kui eelmistel aastatel, kuid rõhumistunne kõris ja justkui söögitorus on jälle olemas ... Praegu näiteks kõri enam valus pole - arst ei näinud mingit põletikku, aga neelata on väga paha. Vereanalüüs näitas settereageeringu suurenemist kolme nädalaga (vahepeal oli 50, siis 40, viimati 57). Põletik oli mul ka emakakalelal (sellel puhul kasutasin antibiootikum-küünlaid) - see ka veel eksitab... Aga igatahes viimati - kaks päeva tagasi - rääkis perearst, et veresete on mul tõusnud (57) ja kilpnäärme näidud on muutunud ja andis saatekirja endokrinnoloogi juurde, kirjutas ka Sumamedi, sest põletik on üsna suur... Aga mina närveerin väga - see kõriturse ja neelamisraskus läheb aina hullemaks, olen ärganud üles luksumise peale -see tähenda, et higamine on kuidagi vale..
Kas mul võib olla kilpnäärme põletik? Või on midagi muud rasket? Kas ma peaksin ikka varem kuidagi endokrinoloogi juurde minema?
Tuli väga pikk kiri... Loodan, et arusaadav....
Kõike head,
Ingrid

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
On võimalik, et tegemist on subakuutse (alaägeda) türeoidiidiga: seda haigust iseloomustab algus peale hingamisteede viirusinfektsiooni, kilpnäärme tugev valulikkus katsumisel, settereaktsiooni tõus ja vähesed iseeneslikult mööduvad nihked kilpnäärmehormoonides.
Haigus ei ole iseenesest ohtlik ja möödub jälgi jätmata, kuid põhjustab olulisi vaevusi (kael on valus, tõusta võib palavik jne.). Raviks kasutatakse prednisolooni (glükokortikoidhormooni), mille toimel kaovad vaevused paari päevaga. Prednisoloonravi kuur kestab siiski vähemalt paar kuud.
Pidage oma perearstiga veelkord nõu. Ka perearst võib seda haigust diagnoosida ja ravida, vajadusel võib ta kasvõi telefoni teel mõne endokrinoloogiga nõu pidada. Antibiootikumravi siin ei aita, kuna põletik on põhjustatud viirusest.
Loomulikult ei saa ma Teie kirja põhjal kindlat diagnoosi panna ja võimalik, et tegemist on hoopis muu probleemiga. Siiski võiks koos perearstiga seda mõtet kaaluda. Täpsustada aitab ka kilpnäärme ultraheliuuring ja joodiproov (joodi neeldumine kilpnäärmesse on selle haigusega väga madal).
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?