Dopamiin, türoksiin, jood 07.10.12 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tervist!

Olen kannatanud unetuse all 16. eluaastast saadik. Täpsustan: ma ei uinu. Selleks olen tarvitanud viimased 8 aastat bensodiasepiine, viimased paar kuud dooside vähendamiseks võtnud kõrvale kvetiapiini. Olen ravimitest sõltuvuses ja võtan neid ka päeval (uniseks need mind ei tee ja jutt käib peamiselt solpideemist ja zopikloonist). Kui nende abil on uinumine toimunud, siis magan ca 10 tundi järjest ilma kordagi ärkamata, kuid toonitan, et see pole rohtude mõjust - nii magasin ka lapsena ja teismelisena ja 16 - 22 aastasena, kui otsustasin lõpuks pöörduda psühhiaatri poole, kuna organism oli magamatusest lootusetult kurnatud ja hommikuti lülitas äratuskella helina ajaks ennast "kenasti" non-REM faasi, sest üles ärkamine oleks kurnanud veelgi. Selle kõige tagajärjel kannatas õppimine ja elukvaliteet üldiselt. Ka päeval on suured meeleolu kõikumised, stressitalumatus, motivatsioonipuudus, vahel keskendumishäired, mistõttu oleks asjakohased ehk antidepressandid. Olen 8 aasta jooksul arstidega koostöös proovinud nii paljusid erinevaid antidepressante, et ei jõua neid kokku lugeda. Mitte ükski pole mõjunud. Seetõttu võtangi bensodiasepiine ka päeval (kordan - joovet ega unisust ei teki, olen lihtsalt rahulik ja operatiivne). Samuti ei mõju mulle valuvaigistid. Menstruatsioonivalude ja migreeni korral olen neid vahel võtnud terve lehe (Ibumax nt) - ei aita. Viimati käisin tarkusehammast välja tõmbamas. Tuimestusüste tehti 7, tõmmati hammas välja, toime kadus tunni ajaga. Kunagi ninaoperatsioonil oli lokaalsete süstide kogus ligikaudu sama. Sünnitusel tehti epiduraal - alakeha tuimestas ära (täiesti kasutu ju), valu jäi ikka alles. Ka seal anti väga mitu doosi. Psühhiaatrid on murelikud, sest ei tohi nii suurtes kogustes bensodiasepiine mulle kirjutada. Samuti ei tohi nad seda teha nii tihti. Viimati ütleski arst mulle, et Haigekassa võib tal litsentsi ära võtta, kui ta niimoodi jätkab. No ma ei tea, kas see on tõsi - äkki mängis lihtsalt minu empaatia peal. See selleks. Olen käinud 13. eluaastast saadik menstruatsioonivaludega tihti kiirabis, sest ravimid ei mõju. Teadlaste öö raames tekkis mul huvi geenide kaardistamise vastu - ehk leiab sealtki mingi seletuse. Aga mõtlesin, et alustan kirjutamisega Teile, sest lugesin just u. sajandat korda jälle tähtsamatest virgatsainetest/hormoonidest ja ma ise jõuan alati järeldusele, et mu sümptomid viitavad dopamiini puudusele. Võib-olla on see tobe - selline iseenda diagnoosimine -, aga me ju ise tunneme endid ikkagi mingis mõttes kõige paremini ja teine inimene e. arst ei saa ju teada, mis minuga mõnekümne aasta jooksul täpselt toimunud on, kuidas olen ennast tundnud jne. Seetõttu tundub mulle iseenda harimine ja informeerimine oma probleemide valdkonnas siiski sammuna efektiivsele ravile lähemale. Nii et minu küsimused oleks sellised? Kas mu probleemid võivad olla mitte psühhiaatrilised, vaid hoopis endokrinoloogilised? Kas on võimalik kontrollida (analüüside või mõne muu meetodiga) nt seda dopamiini taset, kuivõrd ta puudumine tekitab lõdvestumisraskusi, mistõttu ma ilmselt ei uinu ka. Lapsepõlvest mul negatiivseid assotsiatsioone uinumisega otseselt ei ole. Samuti ei uinunud ma kergesti ka lapsena mitte. Kõige kergem oli uinumine puberteedi ajal vanuses 11 - 16. Psühholoogide juures olen samuti käinud pool elu ja mingit abi pole saanud. Probleem kipub vägisi olema kuidagi füsioloogiline, pigem kui psühholoogiline. Äkki alustaks ja prooviks "koduste meetoditega" türosiini toidust kätte saada? Olge kena, jagage mõtteid-ideid-soovitusi kogu selle teema kohta. Juhtum on selgelt väga keeruline, aga ma olen veel piisavalt noor ja huvitatud just vastustest ning põhjustest - ma tahan teada, mis minuga toimub. Sest oma eluga saan ma antud hetkel bensodiasepiinide abil hakkama, aga need vaid leevendavad sümptomeid. Tänan ette Teie aja eest, mille Te mulle vastamiseks pühendate!

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Tegelikult on mure suur, sest bensodiasepiinidest tekkinud sõltuvus on tõsine probleem. Tõsise ravimsõltuvuse juhte pole Eestis väga sageli ja seetõttu pole arstid (eriti perearstid) nende osas kuigi kogenud. Tõenäoliselt tuleb probleemi pigem psühhiaatriga arutada ja püüda sõltuvusest vabaneda.
Arstil on õigus ravimi väljakirjutamisest keelduda, kui ta kahtlustab ravimsõltuvust. Haigekassa tõepoolest kontrollib juhte, kui ühele ja samale isikule on psühhotroopseid ravimeid suurtes kogustes välja kirjutatud. Litsentsi äravõtmisest pole ma küll kuulnud, kuid seletuskirju on vaja kirjutada ja oma tegevusest aru anda küll.
Nüüd siis dopamiinist. Katehhoolamiine toodab inimese kehas peamiselt neerupealiste säsi. Neerupealiste säsi puudulikkust haigusena pole kirjeldatud. Neerupealiste puudulikkuse all mõeldakse neerupealiste koore puudulikkust - glüko- ja mineralokortikoidide vaegust. Dopamiini sisaldub kõige enam ajus, kus ta on üks tähtsamaid neuromediaatoreid (kõrvuti näiteks serotoniini ja noradrenaliiniga). Dopamiini ja serotoniini omavahelist tasakaalu mõjutavad paljud psühhofarmakonid (näiteks antidepressandid). Võiksite dopamiinivaeguse ideest rääkida oma psühhiaatriga, oleks huvitav teada, mida tema asjast arvab.
Määrata saab konkreetselt katehhoolaminide metaboliitide sisaldust ööpäevases uriinis. Otseselt dopamiini sisaldust veres ega uriinis mõõta ei saa.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?