Kilpnäärme alatalitlus ja põletik kilpnäärmes 21.10.13 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tere
Üritan Teile kirjutada kogu loo võimalikult lühidalt, aga siiski täpselt, et anda pilt minu kilpnäärme tegevuse kohta.
9 aastat tagasi diagnoositi mul kilpnäärme ületalitlus. Kilpnäärme näitajad olid arsti sõnul väga pahad, lisaks veel hulk kaebuseid, nagu kõrge vererõhk (180-160/120-100), pulss stabiilselt koguaeg 120. Sain ca 2 aastat ravi. Tabletid, peale peakompuuteruuringut ka tilgutid (silmadele, kui õigesti mäletan) ja lõpuks tegin ka joodi proovineeldumise ära, et alustada joodikiiritusega (vabandan, kui kuidagi väljendus vigane või pole õige). Joodikiiritust lõpuks siiski ei tehtud, sest tablettidega hakkas ravi mõjuma ja saime näitajad korda. Alatalitlust ei tekkinud.
Siis oli mitu aastat kõik korras (tegin 2 korda aastas vereproove, mis olid ilusad). Peale teise lapse sündi (3,5a. tagasi) aga tekkisid uuesti kaebused ja vereproov kinnitas, et tegemist nüüdseks alatalitlusega. Edasi tegeles minuga uuesti endokrinoloog ja määras L-Tyroksiini ning kaebused peatselt kadusid. Kord aastas tegin vereproove, mis siiani korras olnud (arsti sõnul täpselt sellised nagu nad olema peaks).
Nii... nüüd tuleb minu esimene mure. Mõni aeg tagasi tekkisid uuesti kaebused. Tugev kõrivalu, mis kiirgab ka kõrva (nädalajagu päevi oli see nii tugev, et takistas uinumist ja ajas öösel ülesse.) Lisaks veel kõrgenenud vererõhk ja kiire pulss (rahulikus olekus 150/90 ja halvema enesetunde puhul 160-180/90-110, pulss stabiilselt 100 ringis). Perearst ei osanud kuidagi seisukohta võtta kõri-ja kõrvavalu osas. Arvas et tegemist lihasvaluga ja kirjutas Diclofenaci. Saatis ka ultrahelisse, kus ultraheli teostanud arst ütles, et sagarad on küll eelmise ultraheliga vähenenud ja normaalses suuruses (üldmaht 8,0 ml), kuid kilpnäärme kude on ultraheli järgi vaadates tugevas põletikus. Perearstile koos uuringute vastusega tagasi minnes jäi mulle tema vastus ebaselgeks. Leidis, et sagarad on normaalse suurusega ja kaebuseid kaelas kuidagi ei tekita. Viitasin siis lehel seisvale reale, kus kirjas, et ehhostruktuur diffuuselt tugevasti ebaühtlane ja ultraheli kokkuvõttele, kus kirjas Thyreoiditis chronica. Samuti rääkisin talle ka sellest, et ultraheli teinud arst leidis nähtu põhjal, et kilpnäärmes on hetkel äge põletik. Arst otsustas teha kilpnäärme vereproovid, et vaadata ega ei ole tekkinud uuesti ületalitlust. Proovide vastused saan homseks. Kõri ja kaelavalu kohta arvas, et tegemist on siiski lihaspingega või seljavigastusest tekkinud valukiirgusega. Minu jaoks jäigi ebaselgeks see, et kuidas saab alatalitlusega uuesti tekkida ületalitus. Samuti see, et kui ühe arsti sõnul on siiski tegemist kudedes oleva põletikuga, kas seda ei peaks kuidagi ravima? Kõri ja kõrvavalu minu meelest pigem ju ikka sellest? Endokrinoloogi juurde ei pääse veel järjekorra tõttu niipea.
Põhiline mure aga seisnebki selles, et täpselt nädala pärast on plaanitud mul seljalõikus. Kuigi jooksev operatsioonide järjekord oli alles jaanuaris ja kirurg oma initsiatiivil tõstis selle lõikuse ettepoole. Leidis, et see tuleks kohe kiiresti ära teha. Seega oleks mul ääretult ebameeldiv tunne kirurgi ees, kui lähen haiglasse ja selgub, et hetkel ei ole võimalik siiski lõikust teha ja enne oma muredest märku ei andnud. Samas on võib-olla asi nii tühine, et tõstan niisama paanikat.
Loodangi väga Teie peale ja tänan ette, kui võtate vaevaks mul selles olukorda selgust tuua. Kuidas antud olukorras õige edasi tegutseda oleks?
Lugupidamisega

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Suure tõenäosusega on perearstil õigus ja praegusel kõri- ja kõrvavalul pole kilpnäärmega seost. Ultraheliuuringul on näha ebaühtlane ehhostruktuur, mis ongi autoimmuunse kilpnäärmehaiguse tunnuseks ja põletik ei ole mitte äge, vaid on krooniline. Seda põletikku pole võimalik ravida, ravitakse ainult põletiku toimel tekkinud talitlushäiret - kas siis üle- või alatalitlust.
Kilpnääre võib põhjustada valu ainult ühel juhul ja selleks on viiruslik alaäge türeoidiit. Sel juhul on kilpnääre ka katsudes äärmiselt valulik (loodan, et perearst Teie kilpnääret katsus), lisanduvad kõrged põletikunäitajad (CRV, settereaktsioon) ja tõusta võib ka väike palavik.
Loodetavasti toovad homsed analüüsid selgust. Iseenesest ei ole tegemist raske haigusega, raviks on neerupealise hormoon prednisloon, millega vaevused paari päeva jooksul mööduvad. Seljalõikuse võib tõenäoliselt ikka õigel ajal ära teha. Pidage homme nõu oma perearstiga ja kahtluste korral võib tohter kasvõi telefoni või meili teel mõne endokrinoloogiga nõu pidada.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?