autoimmuune türeoidiit, alaäge kilpnäärme põletik, sõlmed 24.11.18 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tere

5 aastat tagasi, peale lapse sündi diagnoositi autoimmuune türeoidiit. Näit on olnud kõikuv. Alustasin 50 mg-ga kuid lõpuks 2017 võtsin 5 p ndl 100, 2 p 125. Kevadel 2018 oli näit täieesti ülemise piiri ääres. Suurendasin 4 p ndl 125, 3 p ndl 125. November 2018 näit 0,6. Liigun tagasi eelmise doosi juurde (5x100, 2x125).


Peamine probleem:
oktoobris 2018 algas ülemiste hingamisteede haigus, mis päädis novembri alguses angiiniga. Antibiootikumidega sain põletiku mandlitest ära, kurguvalu jäi. Perearsti juures tehtud vereproov ja kopsunröntgen olid korras ning suunas mind endokrinoloogi juurde. Seal diagnoositi alaäge kilpnäärme põletik. Raviks esimestel kahel päeval 2x päevas 600 mg ibuprofeiin, edasi 1x päevas 600 mg.
Nädal aega peale ibuprofeiiniga alustamist on enesetunne sama või isegi hullem. Kõrvad (eriti üks pool) valutavad, hommikuti köhin kurgu sügavusest pruuni röga, neelata valus (parem pool rohkem katsudes hell). On see normaalne? Kui on, kaua võib selline enesetunne kesta?

Endokrinoloog suunas mind ka ultrahelisse ja tegi vereproovi:
Vereproovi näidud manustatud tabelina. Ultraheli:
Kilpnääre on sileda kontuuriga, ebaühtlase ehhostruktuuriga. Mõlemas sagaras on kuni 1 cm suurusega hüpo/iso- ehogeensed sõlmed. Vaskularistsioon on tavapärane. Patoloogiliselt suurenenud lümfisõlmi ei sedasta. Mõõtmed: Parem sagar 1,1 x 1,2 x 3,1 cm Vasak sagar 1,2 x 1,3 x 2,7 cm Istmus 0,23 cm. Maht ~ 4,5 ml. Järeldus: Kilpnnääre suurenenud ei ole, mõlemas sagaras sõlmed.

Arst ütles, et autoimmuunse türeoidiidi puhul on sõlmed täiesti normaalsed asjad, neid ei ole vaja tähele panna ning edasist sekkumist, kontrolli ei planeerita. Samas, lugedes kasvõi Teie vastusteid siin lehel, olen ma aru saanud, et on põhjendatud teha biopsia, et välistada sõlmede halvaloomulisus (mida küll esineb harva). Kuna suguvõsas esineb kasvajaid, on mure kohane. Mida Teie sellest arvate? Kas on õige nende tähelepanuta jätmine?

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Niipalju, kui toodud andmetele toetudes selgust sain, on Teil tõepoolest krooniline autoimmuunne türeoidiit ja sellest põhjustatud kilpnäärme alatalitlus, mis on viimaste analüüside alusel L-türoksiiniga adekvaatselt kompenseeritud. Ka kilpnäärme ultraheliuuring toetab seda diagnoosi - ebaühtlane ehhostruktuur ja rohked väikesõlmed on autoimmuunsele türeoidiidile väga iseloomulikud.
Alaägeda türeoidiidiga on asi keerulisem - seda diagnoosi toetab üksnes mõõdukas settereaktsiooni tõus, mis aga pole spetsiifiline näitaja ja võib olla tingitud ka hiljutisest angiinist. Alaäge türeoidiit on viirusest põhjustatud iseparanev haigus, mille oluliseks tunnuseks on tugev kilpnäärme valulikkus katsumisel. Neelamisvalulikkus ja valu kiirgumine kõrva võivad esineda, kuid pruuni löga kurgu sügavusest erituda ei tohiks. Ka peaksid põletikunäitajad olema oluliselt kõrgemad kui Teil, kuid siin on kahtlemata tähtis ka analüüside võtmise aeg - võib-olla on haigus juba paranemas ja seetõttu ka põletikunäitajad langenud. Biopsia siin kuigivõrd edasi ei aita, kuna alaägedale türeoidiidile iseloomulikud rakud kaovad samuti haiguse taandudes. Soovitan Teil oma endokrinoloogiga tihedat kontakti hoida ja vajadusel kõik lisauuringud ära teha. Aeg annab arutust.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?