Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Laik nahal

Tere

Lapsel on sünnist saati kergelt tumedam laik põlvel. Vanusega nahast kõrgemaks läinud ja viimasel ajal tundub, et kergelt ketendab.Mis see võiks olla ja kas peaks midagi peale määrima?

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,
Soovitan nahaarsti vastuvõtule minna, et anda nahaleiule täpsem hinnang kui seda saab teha ainult foto alusel ja seejärel ravisoovitused.
Heade soovidega, kjulge

Loe edasi

Sügelevad punnid nahal

Tere
Mul tekkisid kolm nädalat tagasi reitele sügelevad punnid. Järgmisel päeval tekkisid punnid ka käsivartele, vähemal määral ka säärtele ja kõhule. Perearst alustas ravi käsimüügiravimiga Dasergin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
See küsimus sai juba vastuse.

Loe edasi

Sügelevad punnid nahal

Tere
Mul tekkisid kolm nädalat tagasi reitele sügelevad punnid. Järgmisel päeval tekkisid punnid ka käsivartele, vähemal määral ka säärtele ja kõhule. Perearst alustas ravi käsimüügiravimiga Dasergin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ebaselge lööve on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust. Soovitan e konsultatsiooni nahaarsti ...

Loe edasi

Punnid lapsel

Lapsel tulid täna punnid, mis need olla võiks? Palavikku ega nohu-köha vms pole

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,
Need on sõlmelise urtikaaria lööbe elemendid ja põhjuseks on kas toit või putukahammustus.
Kas selliseid lööbeid on varem olnud? Kas oskate lööbe teket seostada mõne toiduga?
Kas ...

Loe edasi

Pikka aega kestev nohisemine

Tere

Laps sai u 2 näd tagasi jälle nohu. Siiani nohiseb, tatt on ninas kinni, kurk punetav. Neelus röga, mis ajab ka köhima.

Lasen ninna Humerit, aga välja ei tule miskit. Ninas ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Nina loputamine meresoolaveega või ka inhalatsioonide tegemine muudab ninasekreedi paremini eemaldatavaks. On olemas ka spetsiaalsed pumbad sekreedi eemaldamiseks. Hea oleks õpetada ...

Loe edasi

Lapsel kolm nädalat köha

Tere,
Selline mure, et 4a lapsel juba kolmandat nädalat köha. Tundub, et läheb paremaks ja hakkab läbi saama ja siis läheb jälle hullemaks. Päeval rohkem rögane ja lahti ja siis läheb jälle õhtuks ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kirjelduse järgi võiks olla tegemist tundlike hingamisteedega. Sellele on iseloomulik pikka aega kestev köha vahelduvalt kuiva ja märja köhana ning köhahoogudena füüsilisel koormusel, ...

Loe edasi

Lööve näol

Tere!

Viimasel kuul tekkinud 7aastase tütre näole punnid, kaldusin arvama, et kuna ilmad jahedamad, siis nahk kuiv, samas vaadates kuidas need punnid hullemaks lähevad siis tekib kartus, ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kui lööve on ainult näol ja muid haigustunnuseid ei ole ning varem ei ole selliseid lööbeid esinenud, jääb kõige enam kahtlus kontakt/ärritusreaktsioonile. Pildi järgi ei saa kindlat ...

Loe edasi

1a lapse neutrofiilid ja muud analüüsid paigast ära

Saatsin juba ühe küsimuse aga lapsel on peale
neut 0.60 ka
WBC: 4.8 (norm 6.0-17)
Segmentuumsed neutrofiilid 11 (norm 17-41)
Monotsüüdid 13 (norm <5)
Ja on haige ka üsna ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Leukotsüütide WBC väiksem hulk on iseloomulik viirusinfektsioonile ja kaasneda võib neutrofiilide madalam arv. Monotsüütide arvu suurenemine viitab ka infektsioonile. Ilmselt on suurenenud ...

Loe edasi

1a lapsel on neutrofiilid madalad juba viimased 5 kuud

Lapsel on juba alates juuni kuust neutrofiilid madalad miinimum on 0.60.
Perearst teeb kordusanalüüse, nüüdki okt alguses tegime on 0.60 ja suunas okt lõpus uutele analüüsidele.
Ja ütles et ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Siin tekib kohe küsimus, miks oli vaja üldse neutrofiilide arvu pärast muretseda? Kas laps põeb sageli? haigestumised on raskekujulised? paraneb visalt? või selgus see täiesti juhuslikult ...

Loe edasi

9 kuuse beebi keeldub piimasegust

Tere!

Minu 9 kuune beebi keeldub täielikult piimasegust ning sööb ainult isukalt püreesid. Olen proovinud anda piimasegu tassist, lusikaga kuid viimase nädala jooksul ei ole ta enam tilkagi ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kirjast ei selgu, kas laps varem sõi piimasegu? Või on siiani saanud rinnapiima ja nüüd tahate alustada segu andmist? Üheksa kuu vanuses võib anda hapendatud piimatooteid (keefir, maitsestamata ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi