Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa
Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda
koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda.
Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes
50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.
Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.
Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.
Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna. Nende kirurgiliste ja veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.
Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Tere olen 15 aastane poiss ja olen 176-177cm pikk
Mul on tekkinud väike mure kuna on tunne nagu poleks kasvanud umbes suve algusest saadik, paljud sõbrad jõuavad järgi ja osad kes ennem olid minust lühemad on minust umbes 3-4cm pikemad.
...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei leia midagi haiguslikku. Ära muretse. Igaks juhuks perearsti konsultatsioon, vajalik on teada ka kehakaalu ja kõhu ümbermõõtu.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Lapsel tihti palavik
Tervist, mure selles, et alustasime laste hoius käimist augustis. Sellest ajast saadik on lapsel väga kummalised palavikud öösiti (38-39 kraadi) . Üld juhul hommikuks on see kadunud ja vahest juhtub ka ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See on tõsine leid, mida peab arsti vastuvõtul uurima. Kirja teel peame liiga palju oletama ja võime eksida. Läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi.
Head tervist soovides,
Loe edasi
kõrva taga nahaalune muna
Tere
Paar päeva tagasi kirjutasin Teile, pole vastust veel Teilt saanud. Kuid natuke täpsustan muna kohta. Muna asub täpsemalt siis seal kus lõualuu nukk on. Muna on nahaalune, välja ei paista, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See on tõsine leid, mida peab arsti vastuvõtul uurima. Kirja teel peame liiga palju oletama ja võime eksida. Läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Verenäidud
Tere Lp. Doktor.
Olen siiralt mures oma vereproovi näitude pärast ja palun Teie himnangut, liiga palju on seal asju mis üle normi. Kas asi on tõsine? Eriti suur on ferritiini tase, milles ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Analüüside hälve on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Näen ka maksa, kusihappe ja kolesteroolitestide tõusu. Soovitan perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja ...
Panangiin ravikuurina.
Tere!
Olin septembrist saati hädas südame vahelöökidega ja hooti läks ka nagu pulss minu kohta kiireks (80-90 korda minutis).See avaldus sellise ebameeldiva värina tundena rindkeres.Minu tavaline ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Rütmihäire on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Ärevushäired
Tere! Mul olid kuu aega pärast jalaveenilaiendite laseroperatsiooni paanikahood. Ärevushäired. Käis kiirabi, käisin emos, perearsti,kilpnäärmearst,kardioloog ja nad väidavad, et kõik korras. Perearst ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ebaselge tervisevaevus on väga keerukas. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Ninavalu
Tere, mure on selline et nädala alguses hakkas vasak ninapool seest õrnalt valutama, nina pool on kinni, teine ninapool on normaane. Nohu otseselt ei ole, nina on kuiv, aga vahest on tunne nagu ninast ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ninahingamistakistus on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Lapse analüüside vastused
Tere
Paluksin ka teie arvamust minu lapse analüüsi vastuste tõlgendamisel. Tal olid madalad raud ja d-vitamiin. Saan aru, et neid peame juurde võtma ja alustama rauarikka toidu dieediga. Muretsema ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Analüüside hälve on väga keerukas probleem. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust. Väga madal on ferritiin, kreatiniini ...
kuseteede põletik
Tere!
Sai tuulise ilmaga mere ääres oldud ja ilmselt külmetatud.
Tekkisid torkivad valud alakõhus ja ka urineerimise lõpp
oli valulik.
Perearstil uriini analüüsis leukotsüüte ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kõhuvaevus on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
eGFR näit
Tere
Vereproovides, mis mulle on viimastel aastatel tehtud on eGFR näit 68-76. Kas see on ok ? Kuna mu vennal on mõlemad neerud äraopereeritud, siis olen selles teemas murelik.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Analüüsi hälve on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi