Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Märjad varbad

Tere.mul 2 küsimust .parema jala varvastel on selling tunne nagu oleks varbad märjad.See tunne pole pidevalt.Alati kui see tunne tuleb arvan algul,et mul sokid märjad.See juhtub paar korda aastas.teine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Varem vastatud.

Loe edasi

Healoomuline asendivertiigo

Tere, minul diagnoositi healoomuline asendivertiigo. Sattusin ägeda hooga emosse, kus pandi diagnoos ja sain juhised koduseks asendiraviks. Kodune ravi on andnud häid tulemusi.
Diagnoosi sain 4 päeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pearinglusperiood võib korduda, selle vältimiseks tuleks magada veidi kõrgema peaalusega ja teha regulaarselt harjutusi kaela ja pea pööramiseks. Kui hoog on möödunud siis küljel magamine asja ei mõjuta. ...

Loe edasi

Närvivalu pealael ja silmal

Tere! Mul on tekkinud kummaline ja häiriv mure. Nimelt on vasakule pea pealaele õrnalt patsutades, katsudes ebameeldiv tunne. Justkui närvi tõmblemine sellel samal poolel. Lööb vasakule silmale sellesama ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalik et asi on seotud kaela ülaosast lähtuva närviärritusega. Asja täpsustamiseks on vajalik neuroloogi läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Neuroloog
6748591

Loe edasi

Surumistune peas.

Tere,Surumistunne lööb pähe.Selline tunne nagu lööks veresoone katki.See surumistunne lööb veel kõhtu,jäsemetesse ..Just öösel kui ta pöörab end küljele on surumistunne väga tugev.Päeval pole nii hull.Kui ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalik et probleemi põhjus on seoses muutustega lülisamba kaelaosas. Tuleks teha rö. pildid kaelalülidest ja pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neuroloog
6748591

Loe edasi

Kaela- ja peavalu

Kael valutab eespoolt, paremal. Samuti valutab pea paremalt pool, diagnoos pingepeavalu. Kas 4/5 kaelalüli muutused võivad põhjustada kaelavalu (eespool) ja mis võib aidata valu vähendada?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

4/5 kaelalülidevahelise diski muutused võivad põhjustada valu õlas või ülaseljas abaluu taga. Teie vaevuste põhjuseks on tõenäoliseltkaelalihaspinged ja sellest kuklanärvi ärritus. Proovige massazikuuri ...

Loe edasi

Tere

Tere ,vahel on sooja tunne kehas ,nagu mingi andur töötaks,mis annab sooja, ,ainult paremas kuljes,kas mingi haigus tulekul,mida ei tea oodata.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Rääkige sellest perearstile.

Dr. Pajos

Loe edasi

Seljavalu

Tere, olen nüüdseks 5 aastat vaevelnud seljavaludega,mis kiirgub jalgadesse,eriti vasakusse jalga,(reie eest ja tagant,kuni põlveni,edasi talla alla,talla all on selline tunne,nagu keegi lööks naelu sisse,väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

L4/5 diski väljakummumine vasakule on tõenäoliselt vasaku jala vaevuste põhjustaja. Valuvaigistid närvikahjustust ei ravi ja nendega liialdamine viib uute probleemideni. Vajalik on neuroloogiline läbivaatus ...

Loe edasi

Posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom

Aitäh vastamast, kahjuks olin juba eilseks pannud neuroloogi aja. Arst oli küll midagi POTS-ist kuulnud, aga kahjuks ei olnud kõigega kursis, samuti ei osanud ta seda õigesti testida ja ei olnud nõus ka ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Edaspidi läheb ehk paremini. Tilt testi teostatakse suuremates haiglates, suunavad kardioloogid.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Hingamise kohta väsimus

Soovin küsida et kas peaksin arstile minema või ei et mis see täpselt olla võib mul juba viimasel ajal järsult tekkinud selline krambitaoline asi ükskord kukkusin maha ja hakkasin hingeldama ehk siis hing ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Hoo kordumisel peaks elukaaslane tegema video ja siis EMO või neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Sclerosis Multipleks

2021 diagnoositud SM.
Paar aastat olnud hoovalud vasakus rindkeres, südame piirkond.
Viimased paar nädalat on valu muutunud püsivamaks ja tugevamaks ning kiirgub just kaenla alla ja külge.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäolisem on siiski roietevahelise närvi valu lähtega seljast vasaku abaluu taga. Proovige punktmassaazi .

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi