Hingamine Autor: Andres Soosaar

Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena organismi rakud varustatakse hapnikuga ning eemaldatakse liigne süsihappegaas. Hingamist vaadeldakse hingamisgaaside (hapnik ja süsihappegaas) kompleksse transpordina, kus eristatakse mitut etappi: gaasivahetus atmosfääri ja kopsualveoolide vahel (kopsude ventilatsioon); hingamisgaaside vahetus kopsualveoolide ja kopsukapillaarides oleva vere vahel; hingamisgaaside transport verega; hingamisgaaside vahetus suure vereringe kapillaaride ja rakkude vahel; rakuhingamine (hapniku kasutamine ja süsihappegaasi teke rakus). Täiskasvanud inimesel transporditakse rahuolekus rakkudeni 200–300 ml hapnikku minutis. Hingamiselundite hulka kuuluvad ülemised hingamisteed, trahhea (hingetoru), peabronhid ja kopsud. Kopsud sisaldavad hargnevat, järjest peenenevate bronhide süsteemi, bronhid lõpevad kopsualveoolidega. Kopsualveoolid on üliõhukese seinaga ümarad kambrikesed, mis on ümbritsetud väikese vereringe tiheda kapillaaride võrgustikuga. Hingamiseks on lisaks hingamiselunditele vajalikud hingamislihased koos neid innerveerivate närvide ja kesknärvisüsteemi teatud struktuuridega. Samuti on tähtis vereringe pidev talitlemine. Seetõttu võib hingamine häiruda mitte ainult hingamiselundite haiguste, vaid ka teatud närvi-, südame-, vereringe- ja verehaiguste ning traumade ja mürgistuste korral.

Kopsude ventilatsioon toimub hingamistsüklite vaheldumisena ning iga tsükkel koosneb sisse- ja väljahingamisest. Rahuolekus teeb inimene 10–16 hingamistsüklit minutis, kusjuures iga sisse- ja väljahingamisega liigub atmosfääri ja organismi vahel umbes 500 ml õhku. Kehalisel koormusel võivad need näitajad mitmeid kordi suureneda. Sisse- ja väljahingamise aluseks on hingamislihaste töö tulemusena tekkivad perioodilised rõhumuutused rindkeres kopsukelmetevahelises ruumis ning seejärel alveoolides: sissehingamiseks peab rõhk kopsudes olema pisut väiksem (mõned mmHg) kui atmosfääris ning väljahingamisel jällegi pisut suurem.

Hingamisgaaside liikumine alveoolide ja vere vahel ning samuti vere ja kudede vahel on tagatud gaaside sisalduse erinevusega: hapniku ja süsihappegaasi difusioon toimub alati suurema sisaldusega alalt väiksema sisaldusega alale. Kopsudest läbivoolamisel veri arterialiseerub, st suureneb hapnikusisaldus ning vere värvus muutub helepunaseks. Kudedes muutub arteriaalne veri venoosseks, sest osa veres olevast hapnikust antakse kudedes rakkudele ning võetakse vastu kudedes tekkinud süsihappegaas. Hapniku peamiseks kandjaks veres on punalibledes paiknev hemoglobiin, millega transporditakse 98–99% veres olevast hapnikust. Süsihappegaasi transporditakse veres peamiselt hüdrokarbonaatidena, samuti hemoglobiini abil ning lahustununa vereplasmas. Hingamist juhib ja reguleerib ajutüves paiknev hingamiskeskus.

Nõuanded sel teemal

Märjad varbad

Tere.mul 2 küsimust .parema jala varvastel on selling tunne nagu oleks varbad märjad.See tunne pole pidevalt.Alati kui see tunne tuleb arvan algul,et mul sokid märjad.See juhtub paar korda aastas.teine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Varem vastatud.

Loe edasi

Healoomuline asendivertiigo

Tere, minul diagnoositi healoomuline asendivertiigo. Sattusin ägeda hooga emosse, kus pandi diagnoos ja sain juhised koduseks asendiraviks. Kodune ravi on andnud häid tulemusi.
Diagnoosi sain 4 päeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pearinglusperiood võib korduda, selle vältimiseks tuleks magada veidi kõrgema peaalusega ja teha regulaarselt harjutusi kaela ja pea pööramiseks. Kui hoog on möödunud siis küljel magamine asja ei mõjuta. ...

Loe edasi

Klamüüdia kahtlus. Ei saa niipea arstile.

Tere! Munandid on paiste läinud ja meenus sarnane olikord kus olin 10a tagasi. Siis sain klamüüdia. Hakkasin siis kliinik.ee lehekülge lehitsema ja leidsi, et tekkivad ka liigese valud seoses klamüüdiaga. ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Arstiabi on kättesaadav üle maailma. Munandipõletiku läbi munandite kaotamine arstile mittemineku tõttu oleks ikka väga nõme olukord! Õige ravimi saab teile leida ikkagi arst.

Loe edasi

Vahekord

Tere.
Selline küsimus, et kui mees ei ole vahekorras olnud näiteks nädal aega ja kui siis lõpuks on vahekorras ,et kas siis on normaalne kui orgasmi ajal tuleb spermat väga vähe? Netist lugedes ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pigem kipub sperma maht kuni 10 päevani suurenema. Aga iga inimene on eripärane ja seega selle tunnuse alusel miskit kindlat öelda pole võimalik. Pigem ütleks, et kord nädalas on noorele mehele vähevõitu ...

Loe edasi

Vill või mingi punn peenisel

Tere. Käisin 2 kuud tagasi ümberlõikuse operatsioonil. Haavad paranenud aga ühes kohas peenisel on mingi punn või vill. Kas see võib mingi operatsiooni järgne värk olla või mingi muu probleem?

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ilma läbivaatuseta siin lõpphinnangut kahjuks anda ei saa. Suure tõenäosusega seotud operatsiooniga, sest üsna lõikepiiril. Paluge oma raviarstil asi uuesti üle vaadata!

Loe edasi

Fleree hormoonspiraal

Tere!
Minu mure on selles, et lasin endale panna Fleree spiraali oktoobri alguses. Arst soovitas vererohkete päevade tõttu. Nüüd novembri alguses hakkas menstruatsioon, aga see on juba kestnud üle ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Selline situatsioon on selle spiraaliga normaalne peale paigaldust. Fleree sisaldab ülimadalas doosis gestageeni levonorgestreel, mis spiraalist väga väikeses koguses vabaneb. See hormoon ...

Loe edasi

Unustasin kuna beebipillide pakk sai läbi

Tere!
Ma unustasin kirja panna kuna mul viimane beebipillide pakk (Clormetin) sai läbi, arst ütles mulle, et pean peale igat pakki 7 päeva vahet pidama. Mida teha?

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Võite alustada uuesti menstruatsiooni esimeset päevast. Teil on võimalus vahetada edasiselt pillid näiteks Sibilla Plusi vastu, kus on olemas ka platseebotabletid. See tähendab, et te ...

Loe edasi

Tere olen 15 aastane poiss ja olen 176-177cm pikk

Mul on tekkinud väike mure kuna on tunne nagu poleks kasvanud umbes suve algusest saadik, paljud sõbrad jõuavad järgi ja osad kes ennem olid minust lühemad on minust umbes 3-4cm pikemad.
...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia midagi haiguslikku. Ära muretse. Igaks juhuks perearsti konsultatsioon, vajalik on teada ka kehakaalu ja kõhu ümbermõõtu.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Lahtised haavandid intiimpiirkonnas

Mis haigusega võib olla tegu ja kust leida abi? Sümptomid hakkasid 2023 lõpus ja ei ole siiani paremaks läinud. Alguses tekkisid lihtsalt sinised laigud nahale, hiljem hakkasid sügelema ja seejärel tekkisid ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Palun pöörduge nahaarsti poole. See on nahahaigus, mitte günekoloogiline probleem.
Võin ainult soovitada pesemiseks kloorheksidiiniga intiimpesuvahtu ( Clogin või CLX sarjast) ...

Loe edasi

Sügelus, valu urineerimisel ja verine voolus

Tere!

Eelmine aasta esines mul tupeseent kolmel korral. Umbes kaks nädalat tagasi tekkisid leebed sümptomid uuesti, mis nädala alguses süvenesid. Esines kipitustunnet, ebamugavust, valu urineerimisel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 21-aastane

Tupe seeninfektsioon ägeneb reeglina siis, kui langeb organismi immuunsus: alakaal, stress, ravimid, uus partner jms. Seetõttu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi