Kaksteistsõrmikuhaavand Autor: Benno Margus

Kaksteistsõrmikuhaavand on peptilise mehhanismi kaudu, st maomahla ning valku lagundavate ensüümide iseseedival toimel tekkiv kaksteistsõrmiksoole limaskestakahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaslestme. Kuigi haavandi teket soodustavad mitmed tegurid, loetakse peamiseks (ligi 95% juhtudest) Helicobacter pylori poolt põhjustatud kroonilist maolimaskestapõletikku. Kaksteistsõrmikuhaavand on sageli esinev haigus, mille teket võivad soodustada aspiriin jt mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, samuti geneetilised tegurid. Mehed haigestuvad sagedamini kui naised, tihti juba nooruki- ja nooremas täiseas. Peamine sümptom on ülakõhuvalu, mis tekib tühja kõhuga, ka öösiti. Leevendust annab söömine. Lisanduda võivad düspepsia sümptomid. Haavand võib tüsistuda verejooksu ja aneemiaga, haavandi penetratsiooniga (läbitungimisega naaberelundisse) või kaksteistsõrmiku perforatsiooniga (mulgustumisega). Korduval põdemisel võib tekkida maolukuti või kaksteistsõrmiku ahenemus (stenoos), mis häirib toidu liikumist maost kaksteistsõrmikusse. Aspiriinist põhjustatud haavandi puhul võib esmassümptomiks kohe olla haavandiverejooks. Kaksteistsõrmikuhaavandit diagnoositakse gastroskoopial, mõnikord on vajalik röntgenkontrastuuring. Oluline on kindlaks teha H. pylori infektsioon.

Haavandihaige võib mõnikord paraneda ka ravita. Ravimata haavandi kordumisrisk on suur. Tüsistumata kaksteistsõrmikuhaavandit ravitakse medikamentoosselt: haigele kirjutatakse välja ravimid, mis pärsivad maohappe sünteesi, vähendavad selle hulka, happelisust ja pepsiini- (maomahla ensüümi) sisaldust. H. pylori infektsiooni korral määratakse ka antibiootikume (nn kolmikravi). Osa haigeid vajab pärast haavandi paranemist säilitusravi maohappe sekretsiooni pärssiva ravimiga, et ära hoida tõve uut ägenemist. Tüsistunud haavandit ravitakse kirurgiliselt.

Vt ka funktsionaalne düspepsia, Helicobacter pylori, krooniline maolimaskestapõletik, veriokse, veriroe.