Krooniline kurgumandlipõletik Autor: Ulvi Lettermo

Krooniline kurgumandlipõletik ehk krooniline tonsilliit areneb sagedaste kurgumandlipõletike tagajärjel ning seda iseloomustavad mandlites tekkivad väikesed mädakolded. Mandli krüptidesse ehk lakuunidesse koguneb epiteeli, baktereid ja põleti- kulist sekreeti, millest moodustuvad nn mandlikorgid. Krüptiepiteel pakseneb ja immuunsüsteemi lümfotsüüdid ei pääse enam antigeenidega kokku, mandlite kaitsevõime langeb. Kroonilise kurgumandlipõletiku ravi on kirurgiline.

Mandlite eemaldamine ehk tonsillektoomia tehakse tavaliselt haiglas narkoosi all. Näidustuseks on sagedased (3–6 korda aastas) kurgumandlipõletikud, kurgumandlit ümbritseva koe mädapõletikud, rohkete mandlikorkide olemasolu, halb lõhn ja maitse suus, autoimmuunhaigused (reuma, neeru-, südame- või liigesehaigused), pikaajaline väike palavik. Mandlite suurus ei ole tavaliselt operatsiooni põhjenduseks, kuid lastel võib tekkida nende eemaldamise vajadus, kui mandlid häirivad söömist, hingamist, esinevad öised uneaegsed hingamispeetused. Mõnikord on tarvis eemaldada mandlid lapsevanemal, et lõpetada bakterikandlus ja vältida laste haigestumist. Mandlite eemaldamise järel võib tekkida verejooks vahetult pärast operatsiooni või hiljem. Hilist verejooksu põhjustab operatsioonihaava fibriinkattude irdumine enne haava lõplikku limaskestaga kattumist. Pärast operatsiooni püsib veritsuse oht 2–3 nädala vältel, seetõttu tuleb vältida soojendavaid protseduure (vann, saun), füüsilist koormust (sportimine, raskuste tõstmine) ja kuuma vedeliku joomist, samuti on mõistlik eelistada pigem püreestatud toitu. Verejooksu korral on oluline jääda rahulikuks, istuvas või küliliasendis tuleb veri välja sülitada (kilekotti või mingisse nõusse), et arstil oleks võimalik hinnata verekaotuse suurust. Kui verejooks kestab 10–20 minutit, tuleb kutsuda kiirabi.