Malaaria Autor: Ants Jõgiste

Malaaria on inimese vere punalibledes parasiteerivate algloomade, plasmoodiumide ehk malaariaparasiitide põhjustatud nakkushaigus. Malaaria on troopikas ja subtroopikas kõige levinum haigus. Peiteperiood kestab 1 nädal kuni 10 kuud. Algul ilmneb isutus, peavalu, lihasevalu, vahel ka oksendamine, seejärel tekivad haigusele iseloomulikud tsüklilised palavikuhood vappekülmaga (palavik võib tõusta 1–2 tunniga üle 40 °C) ja sellele järgneva tugeva higistamisega. Maks ja põrn on suurenenud, tekib kehvveresus. Pärast paranemist võib haigus mõni kuu hiljem taaspuhkeda (retsidiveeruda).

Sõltuvalt plasmoodiumide bioloogilisest eripärast on ka nende põhjustatud haiguse sümptomid erisugused. Eristatakse kolmandapäevitist malaariat, mille puhul palavikuhood korduvad 48 tunni järel, neljandapäevitist malaariat 72 tunni järel korduvate palavikuhoogudega ning troopilist malaariat, mille korral palavikuhood korduvad ebaregulaarselt, keskmiselt 24–36 tunni järel. Viimane on eelmistega võrreldes ohtlikum, sest põrnarebendi, šoki, kooma või ägeda neerupuudulikkuse tõttu võib troopiline malaaria lõppeda surmaga. Kui malaariat ei ravita, muutub ta krooniliseks, mida iseloomustab tugev kõhnumine, kehvveresus, maksa ja põrna suurenemine ning kesknärvisüsteemi talitluse häired. Haigustekitajaid kannavad edasi nakatunud inimeselt verd imenud emased hallasääsed ehk malaariasääsed. Nende organismis toimub plasmoodiumide suguline paljunemine, mille järel sääsk nakatab verd imedes järjekordse terve inimese. Inimorganismis toimub plasmoodiumide mittesuguline paljunemine. Malaaria tehakse kindlaks plasmoodiumide leiu põhjal vere äigepreparaadis. Haiget ravitakse tavaliselt haiglas.

Eestis levis varem kolmandapäevitine malaaria kohaliku haigusena. Tänu tõrjeüritustele katkes 1949. aastal malaaria järjepidev epideemiaprotsess. Hiljem on Eestis malaariat põdenud mujal nakatunud inimesed. Käesoleval ajal on kõige enam ohustatud turistid, kes külastavad troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes asuvaid maid, kus malaaria levib. Ohupiirkonda siirduvad turistid peavad pöörduma paar nädalat enne reisi perearsti poole, kelle soovitusel tuleb soetada apteegist malaariat vältivad ravimid. Neid manustatakse kemoprofülaktika skeemi järgi ohualal viibimise ajal ja lühemat aega ka enne reisi ja pärast kodumaale naasmist. Teatud kaitse annab ka moskiitovõrkude ja putukatõrjevahendite kasutamine ning sobiv riietus. 

Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinikus ja TÜ Kliinikumi Maarjamõisa polikliinikus on spetsiaalne reisinõustamise kabinet, kuhu võib samuti enne reisi nõuannete saamiseks pöörduda.

Vt ka turistide haigused.

Malaariasääsk.