Marutõbi Autor: Tiiu Aug

Marutõbi on marutõveviiruse tekitatud haigus, millesse inimene nakatub haigestunud looma (koer, kass, metskits, rebane, hunt, nahkhiir jt) puremise tagajärjel või looma sülje sattumisel vigastatud nahale, limaskestadele. Marutõbine loom on nakkusohtlik juba enne haigusnähtude teket. Maailmas nakatub marutõppe 50 000–100 000 inimest aastas. Enamasti saadakse nakkus koeralt. Haige loom käitub omapäraselt. Ta on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid (puutükke, naelu jms), muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. Koer tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid, millest areneb marutõvele iseloomulik veepelgus. Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. 

Inimesel võib peiteperiood olla 15–90 päeva sõltuvalt vigastatud kohast. Viirus paljuneb hammustuse kohal ja liigub mööda närve seljaajju, kesknärvisüsteemi. Haigusnähud ilmnevad kiiremini näo- ja kaelapiirkonna ning käte vigastuste korral. Peiteperioodile järgneb eelnähtude periood. Tekib kõrge palavik, halb enesetunne, väsimus, unehäired, higistamine, ülitundlikkus valguse ja müra suhtes. 2–4 ööpäeva möödudes on viirus levinud kesknärvisüsteemi ja haigus avaldub ajupõletikuna. Haiged on ajuti rahutud, hirmunud, segaduses, haigushoogude vahel on teadvus selge. Tekivad käte ja jalgade krambid. Vee nägemisel tekib neelamislihaste spasm (valulik lihaste kokkutõmme). Suust eritub sülge, sest haige ei saa neelata. Kõrilihaste spasm takistab hingamist. Haiguse süvenedes järgnevad halvatusnähud, mis algavad alajäsemetelt. Surma põhjustab üldine halvatus.

Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. Arvatavalt haige loomaga kokkupuute järel tuleb vigastatud nahka, limaskesti, haava pesta rohke vee ja seebiga ning desinfitseerida. Pöörduda viivitamatult arsti poole, et alustada marutõvevastase vaktsineerimisega ja vajaduse korral süstida ka marutõve immunoglobuliini.