Psoriaas Autor: Helgi Silm

---

Viited: salvid ja kreemid

---

Psoriaas ehk soomussammaspool on päriliku eelsoodumusega põletikulis-vohanguline nahahaigus, mida iseloomustavad teravalt piiristunud punetavad ketendavad haiguskolded eelkõige jäsemete sirutuskülgedel, eriti küünarnukkidel ja põlvedel, ning juustega kaetud peanahal. Kolded võivad aga ilmuda igale kehaosale, kaasa arvatud suured nahavoldid, väliskuulmekäik ja genitaalide limaskest. Lööve paikneb sümmeetriliselt. Psoriaas ei ole nakkav. Psoriaasi algus langeb enamikul juhtudel 16.–22. või 57.–60. eluaastasse, millele vastavalt eristatakse varajase ja hilise algusega psoriaasi.

Varajase algusega psoriaas on 50%-l haigetest kindlalt pärilik. Hilise algusega psoriaasi esineb üksikjuhtudena ja seoseid pärilikkusega leitakse harva. Arvatakse, et Eestis on psoriaasi põdejaid 2–3% rahvastikust. Mehi ja naisi haigestub enam-vähem võrdse sagedusega. Kõige olulisemaks patoloogiliseks muutuseks psoriaasi korral on marrasknaha rakkude proliferatsiooni (paljunemise/juurdekasvu) kiirenemine, millele eelnevad põletikulised nähud. 

Psoriaasi ägenemist soodustavad mehaaniline trauma, ultraviolettkiirgus, liiga agressiivne paikne ravi, infektsioonhaigused, mõned ravimid (beetablokaatorid, ibuprofeen jt, samuti glükokortikoidravi järsk lõpetamine), immuunsüsteemi aktiivsust mõjutavad haigused, alkoholi liigtarvitamine, stress jt põhjused. Psoriaatiline nahk võib sügeleda, eriti peanahk ning päraku- ja suguelundite piirkond, peopesad ja jalatallad. Haiguse ägenemisjärgus on iseloomulik sõlmelise lööbe rohkenemine ning kettude puudumine kolde perifeerses osas. Lööbe taandumisjärgus hakkavad kolded imenduma ning kahvatuvad, ketendus väheneb ja lõpuks kaob. Kolde kohale võib jääda pigmendita laik, mis hiljem kaob jäljetult. Peopesadel ja taldadel ilmneb psoriaas iseloomulike ketendavate sõlmedena või mädavillilise lööbena, mis imendudes muutuvad tumepunasteks laikudeks.

Küüntel tekib psoriaas tavaliselt koos nahalööbega, harva on küünekahjustus ainus psoriaasi sümptom. Kõige sagedamini ilmuvad küünele väikesed punktikesed, nii et küüneplaat meenutab sõrmkübara pinda (nn sõrmkübarafenomen). Psoriaas võib olla küüneplaadi paksenemise ja lagunemise põhjuseks.

Psoriaasi diagnoosi kinnitamiseks tehakse naha histoloogiline uuring. Suu kaudu võetavaid (ja süstitavaid) ravimeid määrab arst neile psoriaasihaigetele, kelle haigus ei allu paiksele ravile. Enne paikse ravi alustamist on oluline eemaldada naastudelt liigsed ketud. Selleks kasutatakse salve ja kreeme, mis sisaldavad 2–5%-list salitsüülhapet või uureat, ning samuti vannitamist. Paiksetest ravimitest on kõige tõhusamaks osutunud D3 -vitamiini analoog kaltsipotriool. Raviefekt suureneb, kui kaltsipotriooli kombineerida ultraviolettraviga (B-kiired). Kasutatakse ka tõrva sisaldavaid paikseid psoriaasiravimeid kreemi, emulsiooni ja šampoonina. Tugeva ja ülitugeva toimega paiksed glükokortikoidid võetakse appi ägenemiste korral. Nõrgad ja mõõduka tugevusega hormoonipreparaadid rakkude paljunemist ei mõjuta ja neid kasutatakse üksnes teistest paiksetest ravimitest tingitud naha ärritusnähtude kõrvaldamiseks. Psoriaasihaiged, v.a need 5,5–24% haigetest, kes on päikese suhtes ülitundlikud, paranevad kiiremini ja täielikumalt, kui lokaalset ravi kombineeritakse valgusraviga, näidustatud on nii ultraviolett-A- ja -B-kiirgus kui ka PUVA-ravi (psoraleen-ultraviolettravi). Dieedis soovitatakse vähese kalorsusega toitu, loobuda tuleb alkoholi tarvitamisest. Psoriaasi ravi toimub rangelt arstliku kontrolli all.

---