Reaktiivne artriit Autor: Riina Kallikorm

Reaktiivne artriit on ühe või mitme liigese põletikuline haigus, mis tekib immunoloogilise reaktsioonina vastuseks infektsioonile. Reaktiivse artriidi kroonilise kuluga vormiks on Reiteri sündroom, millele on iseloomulikud liigesepõletikud, silma sidekestapõletik, kusitipõletik ja psoriaasi meenutav nahalööve. Reaktiivne artriit vallandub sageli pärast kusepõie, ureetra (kusiti) või naistel ka tupe sugulisel teel levivate nakkuste põdemist. Teine sagedasem reaktiivse artriidi põhjus on seotud seedekulgla infektsioonidega. Muud nakkused on tekkepõhjuseks harvem. Seda, miks liigesekihn reageerib soole- või eritus-suguelundite nakkusele põletikuga, ei teata. Põletikulises liigeses ei leidu mikroobe. Reaktiivse artriidi tekkimist seostatakse geneetilise eelsoodumusega. Sagedamini haigestuvad noored inimesed. Eakatel esineb reaktiivset artriiti harva.

Reaktiivse artriidi puhul võib liigesepõletikuga kaasneda silma sidekestapõletik (konjunktiviit), kuseteedepõletik, suu limaskestapõletik või nahapõletik. Need sümptomid esinevad kas koos või ükshaaval, kuid võivad ka hoopis puududa. Muude elundite haigestumine on samuti võimalik, aga mitte sage. Reaktiivse artriidi sümptomid püsivad enamasti 3–12 kuud, kuid mõnel protsendil inimestest muutub haigus pikaajaliseks. Tavaliselt on siis tegemist Reiteri sündroomiga.

Haigus algab harilikult 1–3 nädalat pärast infektsiooni. Enamasti haarab põletik mitut liigest. Kaasneb väsimus ja väike palavik. Sagedamini ilmneb turse ja valu põlve- ja/või hüppeliigestes. Randmed ja sõrmed haigestuvad harvem. Tihti areneb põletik kõõlustes (tendiniit) või kohtades, kus kõõlused kinnituvad luule (entesiit). Paljudel inimestel avaldub haigus kannavaluna või kannakõõluse põletikuna. Kannale võivad tekkida luulised moodustised, nn kukekannused, mis põhjustavad kroonilist jalavalu. Umbes pooled reaktiivset artriiti põdevatest inimestest kaebavad nimme-ristluuvalu.

Vaevuste tekkimisel teeb perearst vajalikud uuringud ja määrab ravi. Kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid ravimeid. Eneseabiks sobib valutavale liigesele teha külmaprotseduure (jääkott, külm mähis jm). Kui haigus ravile ei allu, saadetakse haige reumatoloogi juurde konsultatsioonile. Et see tõbi kahjustab tihti mitmeid kehapiirkondi, läheb vaja teistegi eriarstide abi. Reaktiivne artriit võib paraneda ka spontaanselt (iseeneslikult).

Reaktiivse artriidi ennetamine seisneb soole- ja suguteede nakkuste vältimises.