Reuma Autor: Riina Kallikorm

Reuma ehk reumaatiline palavik on peamiselt lapse- või noorukieas algav süsteemne põletikuline haigus, mis vallandub streptokokkinfektsiooni järel. Haiguse nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast rheuma, mis tähendab jooksmist või voolu ja iseloomustab reuma korral esinevat ühest liigesest teise rändavat liigesepõletikku. Eestikeelne rahvapärane üldnimetus on reumatism, kõnekeelne väljend aga jooksva.

Reuma esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul kõikjal maailmas pidevalt langenud. Enam haigestuvad naised. Riskiteguritena toimivad kroonilised koldenakkused (nt krooniline kurgumandlipõletik, streptokokikandlus), ebasoodsad olmetingimused (külm, niiske korter või jahedad tööruumid), pärilik eelsoodumus.  Haigus algab 2–3 nädalat pärast streptokokkinfektsiooni (äge kurgumandlipõletik, farüngiit): tekib kõrge palavik, liigesevalu kas ilma nähtavate põletikutunnusteta liiges(t)es või äge artriit, mis enamasti on ühes või mõnes suures liigeses. Tüüpilisele reumaatilisele artriidile (liigesepõletikule) ongi iseloomulik äge algus. Liiges valutab tugevasti, on turses ja punetav. Põletik ühes liigeses võib kaduda mõne päevaga ja kanduda teise. Reumaatilisele artriidile on tüüpiline soodne kulg – sümptomaatilise ravi korral möödub põletik ilma jääknähtudeta mõne päeva jooksul.

Umbes pooltel haigetest tekib ka reumaatiline südamekahjustus ehk reumokardiit, mis võib haarata kõiki südame kesti – sisekesta, lihaskesta ja südamepauna. Kõige sagedamini haigestutakse südame lihaskestapõletikku (reumaatilisse müokardiiti), mille puhul haige kaebab nõrkust, südamekloppimist, valu ja survetunnet südame piirkonnas, hingeldust. Prognostiliselt on aga ohtlikem südame sisekestapõletik (reumaatiline endokardiit), sest selle tagajärjel võib tekkida südameklapirike.

Reuma võib kahjustada ka nahka. Reumaatilised sõlmed ilmuvad enamasti liigeste külg- ja sirutuspindadele, kõõlustesse ja nende tuppedesse. Need on ovaalsed või ümmargused, umbes 1–20 mm suurused valutud tihkendid. Nahakahjustus võib esineda samuti kehatüvel või jäsemetel roosakaspunase kuni lillakassinise, nahaga ühes tasapinnas oleva lööbena. Nii lööve kui sõlmekesed ilmuvad märkamatult, ei põhjusta vaevusi ning taandarenevad jälgi jätmata. Reumat diagnoosib ja ravib reumatoloog.

Reuma harvem avaldumisvorm on korea ehk reumaatiline tantstõbi, mis on reumaatilise meningoentsefaliidi (ajukelme- ja ajupõletik) väljenduseks. Koreasse haigestuvad sagedamini 5–12-aastased lapsed, rohkem tüdrukud. Lapse meeleolu muutub ebapüsivaks, tekib motoorne rahutus, lisanduvad tahtmatud liigutused (grimassid, lihasetõmblused). Teised reumale tüüpilised tunnused võivad sel ajal puududa. Korea diagnoosi kinnitab neuroloog. Pärast lapse- või noorukieas põetud esmast reumat võivad reumaatakid korduda ka täiskasvanueas. Reuma ennetamisel on esmatähtis korralikult ravida kurgu- ja neelupõletikke ning kõrvaldada kõik muudki infektsioonikolded organismis.

Vt ka südamesisekestapõletik.