Südamelihase infarkt Autor: Margus Viigimaa

Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat.

Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas. Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon (hirm, viha, eriti solvumistunne) jms.

Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev ega möödu, vaatamata nitroglütseriini võtmisele, 15 minuti jooksul. Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne. Harva võib südameinfarkt kulgeda täiesti valutult või vähese valuga. Südameinfarkti esmaseks avalduseks võib olla ka äkksurm.

Eristatakse südameinfarkti järgmisi vorme: südame eesseina, allseina, külgseina, vaheseina või tipupiirkonna infarkt. Raskusastme järgi jagatakse südameinfarktid seinaläbisteks ehk transmuraalseteks ja mitteseinaläbisteks ehk mittetransmuraalseteks. Transmuraalse infarkti korral on südamelihas infarkti piirkonnas kogu seina paksuses hävinud ja asendub järk-järgult armkoega. Mittetransmuraalse infarkti tagajärjel on kahjustus mõnevõrra väiksema ulatusega.

Südamelihase infarkti ulatus ja asukoht sõltuvad sellest, millises pärgarteris verevool katkeb, kui suur osa südamelihasest kahjustub ja kui kiiresti saadakse arstiabi. Trombi võimalikult kiire lahustamisega saab vähendada südamelihase kahjustuse ulatust.

Kõige tänapäevasemaks ja efektiivsemaks südameinfarkti raviks on pärgarteri laiendamine ehk dilateerimine. See seisneb sulgunud pärgarteri laiendamises spetsiaalse ballooniga, mis viiakse vajalikku kohta läbi kubemes asuva arteri. Et laiendusballooni kasutamise järel võib arter mõne aja möödudes uuesti aheneda, asetatakse laiendatud veresoone sisse sageli metallist tugivõrk ehk stent. Tartu Ülikooli Kliinikumis ja PõhjaEesti Regionaalhaiglas on võimalik südameinfarktihaigetele teha ööpäevaringselt pärgarterite laiendamist, mistõttu ägeda südameinfarkti korral viiakse haiged nendesse haiglatesse.

Vt ka stenokardia.