Südamepuudulikkus Autor: Arvo Mesikepp

Südamepuudulikkus tähendab südame võimetust tagada organismile vajalikku vere ringvoolu, mis väljendub organismi koormustaluvuse languses. Väheneb südame poolt minutis väljutatava vere hulk (südame minutimaht), mistõttu halveneb verevarustus kõigis elundites.

Krooniline südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid alati mõne haiguse tagajärg. Põhjuseks võivad olla kõik südamehaigused, neist sagedamini isheemiatõbi (eriti infarktijärgselt), klapirikked, südamelihase haigused, kõrgvererõhktõbi. Pahatihti põhjustavad kroonilist südamepuudulikkust kopsuhaigused, neeruhaigused, kasvajad, traumad ja kiiritus. Krooniline südamepuudulikkus esineb 1%-l elanikkonnast, haigusjuhtude arv kasvab koos vananemisega ning üle 60-aastastest meestest põeb seda 10%. Südamepuudulikkuse varajases staadiumis on sümptomid sageli vähe märgatavad, need avalduvad alles haiguse süvenedes. Kaugele arenenud südamepuudulikkuse korral on kehaline tegevus väga piiratud. Inimene ei suuda enam teha oma argitoimetusi, halvimal juhul peab jääma voodisse.

Südamepuudulikkuse sümptomid sõltuvad sellest, kumb südame pool on kahjustatud. Südame vasaku poole puudulikkuse (vasaku vatsakese funktsiooni languse) sümptomiteks on koormustaluvuse langus, hingeldus, südamekloppimine, asendist sõltuv õhupuudus, öine köha, naha ja limaskestade sinakus (tsüanoos). Puudulikkuse süvenedes võib tekkida kopsuturse. Südame parema poole puudulikkuse (parema vatsakese funktsiooni languse) korral, mille põhjuseks on sageli kopsuhaigused, tekivad veenipais (kaelaveenide täitumine verega), alakeha tursed, kehakaalu tõus, paismaks ja sellest arenev maksatsirroos koos astsiidiga (vesikõhuga), paisneer, paisgastriit. Üheaegselt võib esineda nii südame vasaku kui parema poole puudulikkus. Tüsistustena võivad ilmneda kõik rütmihäired, sh vatsakeste laperdus ja virvendus, mis on äkksurma vahetu põhjus. Südameäkksurma surnutest üle 50% kannatas kroonilise südamepuudulikkuse all. 

Tähtis on avastada südamepuudulikkus võimalikult varajases staadiumis, et alustada õigeaegselt ravi. Krooniline südamepuudulikkus diagnoositakse kliiniliste tunnuste, ehhokardiograafia, radioloogiliste uuringute ning südameõõnte kateteriseerimise alusel.

Ravi on tavaliselt eluaegne. Seda korraldab perearst, konsulteerides vajaduse ilmnedes südamearstiga. Ravi jaguneb põhjuslikuks ja sümptomaatiliseks. Põhjuslik ravi on põhihaiguse, s.o südamepuudulikkust põhjustava haiguse (nt kõrgvererõhktõve) hoolikas ravi. Südamepuudulikkuse õige ravi korral vähenevad haige vaevused ja pikeneb eluiga. Südamehaige peab järgima spetsiaalset dieeti, mis seisneb soola ja vedeliku piiramises ning raskesti seeditavate toiduainete vältimises. Keelatud on ka alkohol ja tubakas.