Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov
Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.
Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.
Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.
Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.
Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.
Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.
Vt ka mürgistus.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Tere olen 15 aastane poiss ja olen 176-177cm pikk
Mul on tekkinud väike mure kuna on tunne nagu poleks kasvanud umbes suve algusest saadik, paljud sõbrad jõuavad järgi ja osad kes ennem olid minust lühemad on minust umbes 3-4cm pikemad.
...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei leia midagi haiguslikku. Ära muretse. Igaks juhuks perearsti konsultatsioon, vajalik on teada ka kehakaalu ja kõhu ümbermõõtu.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Lapsel tihti palavik
Tervist, mure selles, et alustasime laste hoius käimist augustis. Sellest ajast saadik on lapsel väga kummalised palavikud öösiti (38-39 kraadi) . Üld juhul hommikuks on see kadunud ja vahest juhtub ka ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See on tõsine leid, mida peab arsti vastuvõtul uurima. Kirja teel peame liiga palju oletama ja võime eksida. Läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi.
Head tervist soovides,
Loe edasi
kõrva taga nahaalune muna
Tere
Paar päeva tagasi kirjutasin Teile, pole vastust veel Teilt saanud. Kuid natuke täpsustan muna kohta. Muna asub täpsemalt siis seal kus lõualuu nukk on. Muna on nahaalune, välja ei paista, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See on tõsine leid, mida peab arsti vastuvõtul uurima. Kirja teel peame liiga palju oletama ja võime eksida. Läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Verenäidud
Tere Lp. Doktor.
Olen siiralt mures oma vereproovi näitude pärast ja palun Teie himnangut, liiga palju on seal asju mis üle normi. Kas asi on tõsine? Eriti suur on ferritiini tase, milles ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Analüüside hälve on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Näen ka maksa, kusihappe ja kolesteroolitestide tõusu. Soovitan perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja ...
Panangiin ravikuurina.
Tere!
Olin septembrist saati hädas südame vahelöökidega ja hooti läks ka nagu pulss minu kohta kiireks (80-90 korda minutis).See avaldus sellise ebameeldiva värina tundena rindkeres.Minu tavaline ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Rütmihäire on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Ärevushäired
Tere! Mul olid kuu aega pärast jalaveenilaiendite laseroperatsiooni paanikahood. Ärevushäired. Käis kiirabi, käisin emos, perearsti,kilpnäärmearst,kardioloog ja nad väidavad, et kõik korras. Perearst ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ebaselge tervisevaevus on väga keerukas. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Ninavalu
Tere, mure on selline et nädala alguses hakkas vasak ninapool seest õrnalt valutama, nina pool on kinni, teine ninapool on normaane. Nohu otseselt ei ole, nina on kuiv, aga vahest on tunne nagu ninast ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ninahingamistakistus on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Lapse analüüside vastused
Tere
Paluksin ka teie arvamust minu lapse analüüsi vastuste tõlgendamisel. Tal olid madalad raud ja d-vitamiin. Saan aru, et neid peame juurde võtma ja alustama rauarikka toidu dieediga. Muretsema ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Analüüside hälve on väga keerukas probleem. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust. Väga madal on ferritiin, kreatiniini ...
kuseteede põletik
Tere!
Sai tuulise ilmaga mere ääres oldud ja ilmselt külmetatud.
Tekkisid torkivad valud alakõhus ja ka urineerimise lõpp
oli valulik.
Perearstil uriini analüüsis leukotsüüte ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kõhuvaevus on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
eGFR näit
Tere
Vereproovides, mis mulle on viimastel aastatel tehtud on eGFR näit 68-76. Kas see on ok ? Kuna mu vennal on mõlemad neerud äraopereeritud, siis olen selles teemas murelik.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Analüüsi hälve on väga keerukas vaevus. Seda ei saa lahendada kirja teel. Soovitan korduvat perearsti konsultatsiooni, vestlust, uuringuid ja õiget käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi