Toidutalumatus Autor: Kaja Julge

Toidutalumatus on toidust tingitud mittetoksiline soovimatu reaktsioon, milles, erinevalt toiduallergiast, immuunsüsteem ei osale, kuigi kaebused võivad olla täpselt samasugused. Talumatusest annab tunnistust see, et toidust tingitud vaevus kordub ning seda on võimalik esile kutsuda provokatsioonikatsuga (kahtlusaluse toiduaine menüüst väljajätmine ja taaskasutamine). 

Sageli on toidutalumatuse põhjuseks veresoonte ja kudede seisundit mõjutavad keemilised ühendid, nagu histamiin, türamiin jt, mis vabanevad sidekoerakkudest ilma allergilise reaktsioonita. Toidutalumatuse nähud ilmnevad histamiini vabastavate toiduainete (munavalge, karpkala, maasikad, tomat, kakao, šokolaad, tsitrusviljad, sealiha) või lisaainete tarbimisel. Ka fermenteeritud toidud (juust, hapukapsad, kalakonservid, alkohoolsed joogid) sisaldavad rohkesti histamiini ja türamiini ning võivad põhjustada toidutalumatust. Ensüümse toidutalumatuse puhul on inimesel teatud ensüümi vähe või see puudub üldse. Kõige sagedamini esineb laktoosi (piimasuhkur) lammutava ensüümi laktaasi puudulikkust, mistõttu inimene ei saa juua rõõska piima. Täiskasvanueas kohtab rõõsa piima talumatust üpris sageli, lapseeas harva – vaid mõne aja jooksul pärast soolepõletiku põdemist. Alkoholi aldehüüdideks lammutava ensüümi alkoholdehüdrogenaasi puudulikkus on levinud just kollase rassi hulgas ja seepärast ei kannata paljud hiinlased, jaapanlased jt Aasias elavad rahvad alkoholi. Teadmata tekkemehhanismiga toidutalumatuse reaktsioonide põhjuseks on tavaliselt keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse riknemise pidurdamiseks, välimuse, koostise, lõhna- ja maitseomaduste parandamiseks.

Vt ka toiduallergia.