Verejooks Autor: Ants Peetsalu
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus.
Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).
Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.
Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom.
Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.
Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.
Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Klamüüdia kahtlus. Ei saa niipea arstile.
Tere! Munandid on paiste läinud ja meenus sarnane olikord kus olin 10a tagasi. Siis sain klamüüdia. Hakkasin siis kliinik.ee lehekülge lehitsema ja leidsi, et tekkivad ka liigese valud seoses klamüüdiaga. ...
Vastas dr Margus Punab
Arstiabi on kättesaadav üle maailma. Munandipõletiku läbi munandite kaotamine arstile mittemineku tõttu oleks ikka väga nõme olukord! Õige ravimi saab teile leida ikkagi arst.
Loe edasiVahekord
Tere.
Selline küsimus, et kui mees ei ole vahekorras olnud näiteks nädal aega ja kui siis lõpuks on vahekorras ,et kas siis on normaalne kui orgasmi ajal tuleb spermat väga vähe? Netist lugedes ...
Vastas dr Margus Punab
Pigem kipub sperma maht kuni 10 päevani suurenema. Aga iga inimene on eripärane ja seega selle tunnuse alusel miskit kindlat öelda pole võimalik. Pigem ütleks, et kord nädalas on noorele mehele vähevõitu ...
Loe edasiVill või mingi punn peenisel
Tere. Käisin 2 kuud tagasi ümberlõikuse operatsioonil. Haavad paranenud aga ühes kohas peenisel on mingi punn või vill. Kas see võib mingi operatsiooni järgne värk olla või mingi muu probleem?
Vastas dr Margus Punab
Ilma läbivaatuseta siin lõpphinnangut kahjuks anda ei saa. Suure tõenäosusega seotud operatsiooniga, sest üsna lõikepiiril. Paluge oma raviarstil asi uuesti üle vaadata!
Loe edasiFleree hormoonspiraal
Tere!
Minu mure on selles, et lasin endale panna Fleree spiraali oktoobri alguses. Arst soovitas vererohkete päevade tõttu. Nüüd novembri alguses hakkas menstruatsioon, aga see on juba kestnud üle ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Selline situatsioon on selle spiraaliga normaalne peale paigaldust. Fleree sisaldab ülimadalas doosis gestageeni levonorgestreel, mis spiraalist väga väikeses koguses vabaneb. See hormoon ...
Unustasin kuna beebipillide pakk sai läbi
Tere!
Ma unustasin kirja panna kuna mul viimane beebipillide pakk (Clormetin) sai läbi, arst ütles mulle, et pean peale igat pakki 7 päeva vahet pidama. Mida teha?
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Võite alustada uuesti menstruatsiooni esimeset päevast. Teil on võimalus vahetada edasiselt pillid näiteks Sibilla Plusi vastu, kus on olemas ka platseebotabletid. See tähendab, et te ...
Tere olen 15 aastane poiss ja olen 176-177cm pikk
Mul on tekkinud väike mure kuna on tunne nagu poleks kasvanud umbes suve algusest saadik, paljud sõbrad jõuavad järgi ja osad kes ennem olid minust lühemad on minust umbes 3-4cm pikemad.
...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei leia midagi haiguslikku. Ära muretse. Igaks juhuks perearsti konsultatsioon, vajalik on teada ka kehakaalu ja kõhu ümbermõõtu.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Lahtised haavandid intiimpiirkonnas
Mis haigusega võib olla tegu ja kust leida abi? Sümptomid hakkasid 2023 lõpus ja ei ole siiani paremaks läinud. Alguses tekkisid lihtsalt sinised laigud nahale, hiljem hakkasid sügelema ja seejärel tekkisid ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Palun pöörduge nahaarsti poole. See on nahahaigus, mitte günekoloogiline probleem.
Võin ainult soovitada pesemiseks kloorheksidiiniga intiimpesuvahtu ( Clogin või CLX sarjast) ...
Sügelus, valu urineerimisel ja verine voolus
Tere!
Eelmine aasta esines mul tupeseent kolmel korral. Umbes kaks nädalat tagasi tekkisid leebed sümptomid uuesti, mis nädala alguses süvenesid. Esines kipitustunnet, ebamugavust, valu urineerimisel ...
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 21-aastane
Tupe seeninfektsioon ägeneb reeglina siis, kui langeb organismi immuunsus: alakaal, stress, ravimid, uus partner jms. Seetõttu ...
Lapsel tihti palavik
Tervist, mure selles, et alustasime laste hoius käimist augustis. Sellest ajast saadik on lapsel väga kummalised palavikud öösiti (38-39 kraadi) . Üld juhul hommikuks on see kadunud ja vahest juhtub ka ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See on tõsine leid, mida peab arsti vastuvõtul uurima. Kirja teel peame liiga palju oletama ja võime eksida. Läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Mida edasi teha? Mida tähendavad antud hormoontesti vastused?
Tere!
2020 kirjutas naistearst mulle ras. vastase plaastri, millega tekkis kaalutõus. Ühes kuus ca 4kg. 2021 lõpetasin iseseisvalt plaastri kandmise ning kaalust 58 läksin paari kuuga 82kg.
Mul ...
Vastas dr Aivar Ehrenberg
Tervist,
palun suunake oma küsimus kolleegile, kes vastab naistehaigusi puudutavatele küsimustele. Siin rubriigis ainult kunstlikku viljastamist puudutavad teemad.
Terv,
AE
Vaata kõiki nõustamisi