pneumoonia 30.01.04 / Kopsuhaigused

Külastaja küsib:

Tere
Põdesin hiljuti, üsna pikalt. Palavik, hoogudega köha, raginad kopsus. Röntgenvõte näitas pneumooniat. Sümptomite järgi kahtlustas perearst kopsuklamüüdiat (!) ning tegin diagnostikakeskuses vastava vereanalüüsi. Vastusest ilmnes, et haigusloo sisse mahuvad sellised 2 "kaunist" nimetajat nagu mükoplasma ja klamüüdia bakterid. Sain 2 (3-st) sumamedi kuuri ja olen taas tööpostil. Palavikku pole, ei köhi aga ragise.
Mure aga selles, et arsti sõnutsi levivad sellised haigused piisknakkuse teel ja põdejateks rohkem nagu a-sotsiaalne kontingent!? Täiesti arusaamatuks on jäänud asjaolu, et mismoodi või kustkohast sellised bakterid reeglina üles korjatakse? Suhtlen korralike inimestega, a-sotsiaalse kontingendiga ei lävi ega puutu ka kuidagi kokku. Ühistransporti ei kasuta ja igasuguseid sööklaid väldin samuti. Murelikuks teeb kõige rohkem see, et kuna mul on nüüd sellised bakterid organismis olemas, siis kuivõrd ohtlik olen oma lähikondlastele - abikaasa, lapsed, inimesed kellega päevast päeva kokku puutun? Pere on õnneks küll tänasel päeval pealtnäha täie tervise juures.
Klamüüdia ja mükoplasma puhul tahaksin neid väga liigitada rohkem nagu suguhaiguste tekitajate valdkonda!? Kirjandusest ilmneb, et kopsuklamüüdia ja sugulisel teel leviva klamüüdia vormid pidavat olema erinevad, siis kas mükoplasma bakteri puhul on see samuti või levib see bakter ainult sugulisel teel? Kahjuks sellest kusagilt midagi välja lugeda ei ole õnnestunud?
Olen tänulik kui leiate aega mind ülaltoodu osas valgustada.
Minu lugupidamine!

Arst vastas:

dr Hille Lill

Pulmonoloog

TÜK Kopsukliinik

Kopsuklamüüdia ja kopsumükoplasma on bakterid, mis põhjustavad ülemiste ja alumiste hingamisteede põletikulisi haigusi alates ägedast köhast kuni kopsupõletikuni välja. Suguhaigustega tegemist ei ole, suguhaiguste sümptomid ei avaldu ülemistes ja alumistes hingamisteedes, vaid eelkõige suguelundites. Nende poolt põhjustatud kopsuhaigused on sageli üsna leebe iseloomuga, haiguskäik ei ole nii tormiline kui tüüpiliste bakterite poolt põhjutatud haigused ja neid baktereid liigitataksegi atüüpiliste tekitajate hulka. Lähedasi kontrollitakse ainult siis, kui ilmnevad haigustunnused, muidu ei ole see vajalik. Minu kogemuse kohaselt on asotsiaalidel enamsti hoopis teised takitajad.

Kas see arutelu oli kasulik?