kopsupaise, kopsuinfarkt. 16.08.05 / Kopsuhaigused

Külastaja küsib:

Tere. Olen mures oma haiglas oleva ema pärast. Ta on 63 aastane, pisut täidlasema kehaehitusega, ei suitseta. (Emal on olnud vererõhk kõrgem ja ta võttis ravimeid Atacand ning Norvasc.) Ema sattus haiglasse meeletu õhupuudusega, jõuetuse ning pearinglusega. Pidevalt on esinenud ka käevartes valud, mis pole kadunud ibuprofeeni ning ketoprofeeni manustamisel. Haiglas tehti kopsuröntgen ja arst ütles, et kopsus on pais. Tehti veel südame uuring ultraheliga, vereanaüüsid ja uriin. Arst kuulas teda ning kopsud olid puhtad.
Ema kaebab ikka väsimuse, õhupuuduse üle ning saab hapnikku lisaks. Haiglas antakse talle APO-k tablette ,tehakse kõhtu süsti,mis trombide tekke vastu on. Imestama paneb see,et nende päevade jooksul pole talle seal antud neid vererõhu ravimeid,mis ennem mainisin ja VR on normaalne 130/89- le. (kuigi ennem oli see vahel ka 200 ringis lemine)
Täna teatas arst,et võimalus,et oli tegu kopsuinfarktiga,et südamega pole asi nii tõsine kui kopsudega.
Samas emal puudub köha, puudub veriköha ja puudub ka palavik.
Tahtsin küsida,kui tõenäoline on selles seisundis kopsuinfarkti teke ja kui ohtlik see on? Mida endast kujutab kopsuinfarkt?
Oleksin väga tänulik,kui annaksite mulle natuke infot.
Ette tänades...

Arst vastas:

dr Hille Lill

Pulmonoloog

TÜK Kopsukliinik

Kopsuinfarkt on tegelikult nekroosikolle, mis tekib kohas, kus arteriaalse vere juurdevool on katkenud. Põhjuseks kopsuarteri trombemboolia, mis tähendab seda, et tromb on kandunud verevooluga kopsuarterisse. Haiguse kliinik sõltub sellest, kas tromb on kandunud suurde, väikesesse arterisse, kas ühele või mõlemale poole ja kui suure osa veresoonest see sulgeb. Kopsuarteri trombemboolia sagedaseimad kaebused on hingeldus ja rindkerevalu; shokk ja minestus viitavad massiivsele embooliale; vereköha esineb sagedamini perifeersemate väiksemate embolite puhul; haigus võib ka olla asümptomaatiline. Trombemboolia võib olla väga mitmepalgeline, seetõttu peab arst teadma riskifaktoreid, millal haigust kahtlustada, et saaks õigeaegselt raviga alustada. Haiguse ohtlikkus sõltub ikka alati haiguse raskusest, haige enda üldseisundist ja ravi õigeaegsusest.

Kas see arutelu oli kasulik?