Röntgen väikelapsele 30.03.09 / Lastehaigused

Külastaja küsib:

Tere

Mulle ei anna kuidagi rahu mure oma 4aastase poja pärast. Nimelt on temast 3 esimese eluaasta jooksul erinevatel põhjustel tehtud 6-7 röntgenülesvõtet. Esimene kord tehti pilt mõnekuuse beebina - kahtlusega puusaliigese düsplaasiale (UH ei olevat olnudf piisav). Kaheaastaselt libastus laps jala pealt nii õnnetult, et murdis reieluu - sellega kaasnes vähemasti 4 röntgenülesvõtet (kirjutan ´vähemasti´, sest kahtlen, kas 4 või 5, sest kord tehti samal röntgeniskäigul minu teada 2 pilti). Ja korra on tehtud kopsupõletikukahtlusega kopsupilt.

Eriti panevad mind muretsema need korduvad alakeharöntgenid - mitme pildi puhul ei kasutatud isegi mitte põlle, mis kaitseks genitaale ja siseorganeid, kuna see oleks seganud pildi kvaliteeti. Ka ülejäänud kordadel pole see põll olnud kuigi efektiivne, sest laps kartis röntgenit ja rabeles. Nüüd, tagantjärele, piinavad need röngenid mind järjest enam. Tunnen süüd, et ehk oleks pidanud vähemasti puusaliigese ja kopsuröntgenist keelduma, sest kahtlesin nende vajalikkuses. Samas usaldasin arstide arvamust rohkem kui enda kõhklusi. Kogenematu emana ei osanud ka piisavalt oma kahtlusi väljendada, ehk oleksin pidanud oma last mõnest pildist säästma.

Igatahes olen väga mures, kas nii palju kiirgust ei suurenda tulevikus ohtu lapse tervisele (vähirisk) ja fertiilsusele. Räägitakse küll, et tänapäeva röntgeni kiirguskoormus ei ole nii suur, aga kui palju selles tõde on? Ja kui palju on palju? Tehtut mõistagi olematuks ei tee, aga kas olen oma lapse tervisele nüüd korvamatut kahju tekitanud? Olen püüdnud netist oma murele ja kahtlustele vastuseid leida, aga adekvaatset infot pole saanud.

Tänades
E

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Vähirisk kopsu- ja luuderöntgeni tagajärjel on praktiliselt olematu

Kas see arutelu oli kasulik?