Allergia ennetamine 13.04.09 / Lastehaigused
Külastaja küsib:
Tere,
Olen 13 ndl rase. Mul on mure seoses allergiaga. Kuna minu esimene ajaline tütar, nüüdseks 8,5a põeb allergiat ja sellega seoses atoopilist dermatiiti (põhimõtteliselt sünnist) Allergeenid on läbi aegade muutunud, alustades soja, seesam, kuni eelmisel kevadel avastati tolmulesta allergia. Olen väga palju vaeva näinud ja vaene laps on palju pidanud piinlema ja kannatama (kannatab veel praegugi vaevuste käes). Siis minu mure seisneks selles, et kas on võimalik kuidagi ennetada allergia teket tulevasel lapsel? EI taha mõelda sellele, et jälle ei saa 4a öösiti magada, sest pean last sügama ja silitama, et teda veidigi rahustada.
Täpsustuseks veel, et oled 2. tüübi diabeetik, põdenud diabeeti 1a. Hetkel süstin insuliini. Olen ka viimasel aastal väga rangelt jälginud tervislikku toitumist. Suitsetamise jätsin 4 kuud enne rasestumist maha. Alkoholi tarbisin eelnevalt vaid sümboolselt.
Kui teie ei oska vastust anda, siis ehk oskate öelda kuhu ja kelle poole peaksin oma murega pöörduma.
Lugupidamisega M.S
Arst vastas:
dr Tiia Voor
Pediaater
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
Tere!
Kahjuks ei saa Teile anda ühtki 100% kindlat allergiat ennetavat juhtnööri. Allergia tekkes on olulised kolm komponenti pärilik eelsoodumus, kokkupuude allergeenidega ja keskkonnatingimused. Kõigist neist ja nende mõjutamise võimalustest kirjutan allpool.
Allergiahaiguste tekke eelduseks on geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Allergiahaiguse risk on suurem lapsel, kelle vanematel või õel-vennal on allergiahaigus (50-80%) ja kui vanematel ning lähisugulastel puudub allergia, siis risk allergia tekkeks on kuni 20%. Pärilikku eelsoodumust ei saa aga kahjuks muuta. Allergiahaiguse väljakujunemiseks on vajalik teatud allergeeni suhtes ülitundlikkuse teke ja selleks omakorda on vajalik korduv kokkupuude selle allergeeniga, siiski on leitud, et allergeenidest hoidumine väldib allergia teket. Praeguseni pole veel täpselt teada, kuidas erinevad keskkonnatingimused mõjutavad päriliku eelsoodumuse korral allergia kujunemist ning millised keskkonnategurid on allergia eest kaitsvad ja millised allergiat soodustavad.
Kindel on see, et allergeenid läbivad platsentat ja loote immuunsüsteem reageerib neile, kuid täpsed mehhanismid ja hilisemad toimed allergiahaiguste tekkele raseduse ajal on veel ebaselged. Kuna raseduse ajal tehtud uuringuid immuunsüsteemi talitluse ja hilisema allergia tekke seoste vahel on vähe, siis soovitusi raseduse ajal allergia ennetamiseks on äärmiselt keeruline anda. Siiski on näiteks leitud, et ema rasedusaegne omega-3-rasvhapete rikas dieet vähendas raske atoopilise dermatiidi esinemissagedust lapsel 1 aasta vanuses. Ka rasedusaegne ning sünnijärgne probiootikumi Lactobacillus GG tarvitamine vähendas atoopilise dermatiidi esinemissagedust lastel 2 ja 4 aasta vanuselt, kuid ei ennetanud allergeenide vastase ülitundlikkuse teket. Pole leitud, et rasedusaegne toiduallergeenide vältimine hoiaks ära allergia teket lapsel ja seepärast ei peaks raseduse ajal tegema mingisuguseid piiranguid dieedis.
Kui varem soovitati allergiahaiguse ennetusena vältida kokkupuudet allergeenidega, siis nüüdseks on selle põhimõtte õigsus kahtluse alla seatud ja peatähelepanu on pööratud kaitsefaktorite otsingutele. Arvatakse, et allergeenide vastast taluvust ei saa tekkida ilma allergeenita kokkupuuteta. Seega püüdlikult allergeeni vältides võime me hoopis nurjata taluvuse tekke.
Tänapäevased toitumisalased soovitused allergia ennetamiseks oleksid järgmised:
- rinnapiimaga toitmine on kasulik mitmesuguste positiivsete toimete pärast. Kuigi rinnaga toitmise allergiat ennetav toime pole väga tugev, soovitatakse last toita rinnapiimaga 4-6 kuud
- kui rinnaga toitmine pole võimalik, siis allergia pereanamneesi korral anda imikule rinnapiimaasendajana hüdrolüüsitud toidusegusid
- soja- ja kitsepiim ei sobi allergia ennetuseks
- lisatoitu hakata andma imikule alates 4.-6. elukuust, pärast 6. elukuud lisatoidust hoidumine ei väldi allergia teket. Ameerika Pediaatria Akadeemia soovitab kõrge allergiariski korral vältida lehmapiima esimesel eluaastal, muna kuni teise eluaasta lõpuni ning pähkleid, kala, mereande kuni 36 elukuud. Euroopa Allergia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia lubab lastele sõltumata nende allergiariskist anda lisatoite 6. elukuust
- ema ei pea vältima rinnaga toitmise ajal oma dieedis allergeene, kui lapsel ei ole allergiahaigust.
Koduse keskkonna kohta antakse järgmised soovitused:
- mitte suitsetada raseduse ajal ja lapse läheduses ning eluruumides, sest tubakasuits kahjustab hingamisteede limaskesta ning soodustab allergia teket
- kodulesta- ja loomaallergia riski korral tuleb vähendada kokkupuute võimalust kodutolmulestade ja loomakarvadega. Siiski ei ole andmeid nende allergeenide vältimise tõhususe kohta allergiariskita laste puhul ning loomast ei pea loobuma, kui ta oli peres enne lapse sündi
- vähendada siseruumide õhus saastet ja ärritajaid (aerosoolid, õhuvärskendajad jne.)
Allergia ennetuse kohta leiate materjali eesti keeles https://paber.ekspress.ee/viewdoc/8710D7ED6BBA68F0C225729D003E5F56
ja inglise keeles http://www.mja.com.au/public/issues/182_09_020505/pre10874_fm.html
Lugupidamisega,
Tiia Voor
Nõuanded teemal: Lastehaigused
Palavik 6kuusel ja paracetomoli allergia
Tervist!
Mul on 6 kuune poeg ning tal on paracetomoli vastu tugev allergia. Küsimus on selline, milliseid paracetomoli vabu palaviku alandajaid ja valuvaigisteid on võimalik osta Eesti apteekides, ...
Vastas dr Heli Grünberg
Tere,
Palaviku alandamiseks on teine valik ibuprofen.
Head tervist soovides
Heli Grünberg
Vaata kõiki nõustamisi