Väikese kasvu ja kaaluga laps 21.01.11 / Lastehaigused

Külastaja küsib:

Tere.
Minu tütar sündis õigeaegselt, aga kaal oli veidi alla 2,5kg ja pikkus 46cm. Esialgu olid toitmisprobleemid, laps ei hakanud ei rinnast ega pudelist sööma, ka süstlaga ei õnnestunud toita. Tekkis vedelikupuudus ja laps hakkas rinnapiima sondi kaudu saama. Teisel elunädalal õppis ära pudelist söömise, rinda ei hakanud kunagi võtma. Rinnapiima saigi ainult esimesel kuul, edaspidi rinnapiimaasendajat. Haiglas olime 2 nädalat.
Probleem oli aga selles, et laps sõi koguseliselt alati vähem, kui arstide arvates oleks pidanud ja kaaluiive oli samuti väike. Lisatoiduga alustasime 4-kuuselt ja seda sõi väga hästi. Esialgu olid muidugi kogused väikesed. Peale 1-aastaseks saamist muutus lapse isu tunduvalt väiksemaks ja see on kestnud juba umbes aasta. Hetkel sööb 5 korda päevas kindlatel aegadel, ühel toidukorral 50-150 grammi tahket toitu, vahel ainult mõne lusikatäie, vahel õnnestub ka 200g. Sööb ise, kuid nii vähe, et pean ka ise teda toitma, muidu lihtsalt on söömata. Söögiaegade vahel ei näksi, janu korral joob natuke vett, maiustusi annan minimaalselt. Söögi kõrvale joob põhiliselt piima, vahel vett, kuid mitte palju (piima joob päevas maksimum 300-400ml).

Arengus on veidi aeglasem (neuroloogi poolt diagnoositud spastiline dipleegia): seljalt kõhuli hakkas keerama 6-kuuselt, roomama 7-kuuselt, käputama, iseseisvalt istuma ja toe najal seisma 10-kuuselt, ilma toeta seisma 1a3k ja kõndima 1a4k. Hetkel ütleb järgi kõik sõnad ja kasutab 2-sõnalisi lauseid. Samas saab kõigest väga hästi aru ja oskab ennast ka teistele väga hästi arusaadavaks teha, tunneb tähti.
Kaaluiive oli esimesel elupoolaastal keskmiselt 620 grammi kuus, teisel poolaastal 280 grammi kuus. 1-aastaselt kaalus laps 7,9kg ja oli 68cm pikk. 2-aastaselt 9,7kg ja 78cm. Hetkel on 2a4k ja 10,7kg ja 80cm.
Aasta tagasi viibisime haiglas uuringutel, aga põhjust miks laps väiksemana sündis ja vähe kasvab, ei ole leitud. Arstid ei oska midagi sellest arvata, sest samas ta on terve ja heatujuline ning väga aktiivne. Haige oli viimati eelmisel kevadel. Ise olen väga mures, sest teiste omavanuste kõrval on ta ikka tunduvalt väiksem ja ei paista ka, et ta järgi kasvama hakkaks. Siiani ei ole osanud ma muud teha, kui talle võimalikult tervislikku ja mitmekesist toitu pakkuda, piim on 3,5%, toidule lisan võid või õli. Kas võib tõesti nii olla, et ta lihtsalt ongi selline pisem ja väiksema isuga (ise olen 160cm ja 48kg) või peaks temaga veel kuskile pöörduma, mingeid analüüse tegema? Mida võiks selle vähese söömisega ette võtta?

Igaks juhuks mainin ka ära, et juba peaaegu poolteist aastat on lapsel pidev kõhukinnisus. Tegelikult kõhukinnisuseks seda vist ei loeta, sest kakab iga päev 1-2 korda, aga kaka on kõva. Kuna lapsele see mingeid ebamugavusi pole valmistanud, siis pole ka lahtisteid andnud, vaid proovinud abi saada värsketest puu- ja juurviljadest, kiudainerikastest toitudest jne, millest siiski kasu pole olnud. Olen kuulnud, et see võib söögiisu mõjutada. Kas peaks ikka nt Duphalaci andma?

Ette tänades,
murelik ema.

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Kuna Teie ise olete väikse kaaluga ja lühemat kasvu, siis väga tõenäoliselt on tütre väiksem kaalu- ja kasvuiive pärilik. Oluline on aga ka isa kaal ja kasv, teades nii ema kui ka isa andmeid saab välja arvutada lapse eeldatava pikkuse. Kõige paremini saab hinnangu lapse kaalule ja kasvule anda kaalu-kasvukõveratel alusel. Kui lapse kaal ja pikkus on kulgenud kogu aeg ühes koridoris ja ühtlases tempos, siis ilmselt on tegemist konstitutsionaalse ehk perekondliku väikse kaalu- ja kasvuiibega ning muretsemiseks pole mingit põhjust.
Söömishäirete korral aitab vahel koostöö psühholoogiga: TÜ Kliinikumi lastekliinikus tegeleb väikelaste söömishäiretega psühholoog Külli Muug, kelle vastuvõtule võib saatekirja anda ka perearst.
Kui laps kakab 1-2 korda päevas ei ole ilmselt tegemist kõhukinnisusega ja Duphalaci ei pea andma. Värskete köögi- ja puuviljade söömine on aga alati tervisele kasulik.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?