5 kuuse söömisega mure 22.06.14 / Lastehaigused

Külastaja küsib:

Tere
Meil sündis tütar 27.01 kaaluga 2962, kuid kaotas kaalus kuni 2500, mille käigus tekkis kollasus, kui see kõik korras saime 10p pärast koju. Esimese kuu kaaluiive RP toidul oli 3710 ehk 1,210 kg, teise kuu lõpus 4880 ehk juurdekasv 1,170 kg. Aprillis hakkas nö tissistreik või oli laps nö laisk imeja, igatahes laps ei söönud korralikult, nuttis rinnal ja keeldus söögist, kaks nädalat oli 0 juurdekasv ja lõpuks hakkasin piima välja lüpsma masinaga ja teen seda siiani. Nii sain piima tagasi ja vahepeal tundus, et pudelist RP süües läks kõik kenasti. Kolmanda kuu lõpuks oli juurdekasv 5640 ehk 760g. Päevased piimakogused olid keskmiselt 700- isegi 900g päevas, aga ikka tugevalt alla tema kaalu kohta soovitatavat keskmist ja võttis siiski kaalus juurde. Laps sõi 3 h järel päeval ja ca 4h järel öösel ja valdavalt une pealt, siis ei streikinud. Neljanda kuu alguses hakkas jälle streik kohati. Toidukogused, mida imes vähenesid ja jäid mõnikord alla 600g päevas. Perearsti soovitusel alustasime lisatoitudega (banaan, riisipuder, lillkapsas, kartul, porgand nüüdseks). Banaan maitseb kõige enam, seda saab ca 2x päevas, kokku 1 banaan. Neljanda kuu iive oli 6380 ehk 740 g. Seega ikka positiivne hoolimata sellest, et lapse piimakogused olid nö alla normi. Siis hakkas laps ka unepealt sööma mõnikord väga vähe 20-30g ja vahel keeldus täiesti. Proovisime pikemaid vahesid 4h järel ka päeval ja siis jälle väikseid vahesid väikeste tihedate kogustena, kuid kõige parem ja imetamisnõustajad soovitasid jääda senise 3 h päeval ja 4 h öösel juurde. Samuti katsetasime erinevaid lutipudeleid. Toidu kordi seega praegu ca 7 ööpäevas. Kui võttis väga vähe, siis püüdsin anda lusikast piima või segasin lisatoiduga päevaste söögikordade puhul. Juunist alates on piimakogused tihti ca 500, vahel 600+, lisatoitu saab ca 100-150 g juurde peale piima söömist. Viimati käisime perearstil 18.06, siis kaalus 6710 ehk oli juurde võtnud 330 g oli 61,5 cm pikk ja nägi arsti arvates igati parajalt paksuke välja, sest lõua all on voldid ja jalgadel, muu areng igati ajakohane. Eelnevate kuude positiivne kaal on tulnud suure töö tulemusena ja igatpidi nipitades piima sisse meelitades, aga nüüd on asi ikka päris hull, sest 5st päevasest söögikorrast on korralike 1-2, kui ise arvestatava koguse sööb pudelist.
Muret valmistab, et ta lutipudelist nüüd tihti päevade kaupa ise 20-30g ainult sööb mitmed toidukorrad järjest ja päevane piimakogus (500) on nii väike võrreldes normiga (900) ja lisatoiduga annan piima juurde, aga proportsioon söödud piima ja lisatoidu vahel on suur. Näiteks sööb 20g piima pudelist ja siis segan 60g piima banaaniga ja annan lusikaga. Kas lisatoit moodustab liiga suure osa, kuigi see on minu piimast suuresti tehtud?
Kas kohe 5kuuseks saavale lapsele peab siis juurde toppima piima ja lisatoitu, kui sööb sageli 20g ise või jätma 3 või kuni 5h vahet ja lugema selle toidukorraks? Kui talub ilusti lisatoite ja kakab 3-4 päeva järel (see nagu harva, aga ilmselt kogused ju väikesed) ilusti kollast ja nö paksu pudru laadset kakat, siis kas ca 5 x päevas lisatoitu anda ja need piimakogused on ok? Vanaemad soovitavad hoida pikemad vahed 4-5 h, et oleks näljane, aga see ei oma mingit efekti, sest näljane pole ta kunagi ja seda ei ole mina jõudnud ära oodata. Vahel on olnud nii, et öösel jätab toidu vahele ja järgmine korralik üle 60g söömine on 8 h pärast. Ühesõnaga olen segaduses ja tunnen, et ei oska last sööta enam. Nüüd on rohkem üleval ka juba ja siis sööb natuke ja siis hakkab nutma ning keerutama või puudub huvi täiesti ja mängib nö. Kui ei ole isu, siis toit on väga kaua suus ja ei neela alla, kui maitseb, siis oskab neelatada küll. Kas on mingeid nippe või asendeid neelamise soodustamiseks? Lutti imeb meeleldi. Äkki tal on füsioloogiliselt midagi viga, et söömisega on algusest peale raske? Kas oleks vaja mingeid uuringuid? Olen imetamisnõustajate soovitusel teinud mineraalveega sooravastast ravi, kuigi suu ja põsed seest ilusad ja käinud lapsega kohapeal näitamas. Gaasivalud peaks olema juba möödas ja saab ise puuksutamisega hakkama. Kõik päevased vahed magab õues värskes õhus ja peale iga söögikorda võimleme (õpetame keerama, roomama, tõstame kätest istuma ning jalgratast), et miks tal söögiisu pole ja kas selline söömine on normaalne ning kunagi normaliseerub. Kõikide tuttavate lapsed söövad regulaarselt (ca 3h järel) stabiilselt 100-180g piima, meil kõiguvad kogused 20-120g. Mis moodi ma peaksin last söötma?
Ma väga tänan nõuannete eest, mis aitaks edasi minna nii, et laps kosuks jätkuvalt ja kujuneks mingigi kindel reziim ning oleksin rahulik, et lapsega kõik korras.

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Teie kirjast saan aru, et laps on kaalus ilusasti juurde võtnud ja arenenud, seega ei ole ta näljas, see tähendab, ta saab vajaliku toidu kätte.
Isutuse korral võiks lapsel olla kindlad toiduajad (3-4 tunnised vahed) ja toidukordade vaheajal ei tohiks talle pakkuda ei süüa ega ka juua (väljaarvatud palavatel suveilmadel vesi). Toidukordade vahel ärge andke lapsele süüa ja juua, et lapsel tekiks näljatunne. Näljatunne on isutuse korral üks paremaid abilisi! Kui laps ei taha süüa, siis ei ole vaja teda sööma sundida.
Viiekuune laps võiks süüa rinnapiima või piimasegu ca 700-900 ml ööpäevas ja lisatoidu kogus võiks olla ca 50 g. Kui laps sööb suurema koguse lisatoitu, siis sellevõrra sööbki ta piima vähem. Tahke toit, st lisatoit, püsib maos kauem kui piim ja söögikordade vahe võib olla pikem, st pärast tahke toidu söömist ei teki nii kiiresti uuesti näljatunnet. Te kirjutate, et laps sööb ca 600 ml piima ja 150 g lisatoitu, siis saab ta vajaliku toidukoguse kätte.
Tavaliselt soovitame esimese lisatoiduna hakata pakkuma köögiviljapüreed, sest magusamaitselised puuviljapüreedega (ka banaaniga) alustamisel ei pruugi laps köögiviljapüreega, mis ei ole nii maitsev, leppida ja hakkabki eelistama magusiad toite.

Mõned lapsed söövadki vähe, vaatamata sellele, et neil on kindlad söögiajad ja toidukordade vahel söömist/joomist ei ole. Kui kehva isuga lapsel on kaaluiive vähene, siis lubatakse lisatoidule panna juurde õli, et laps saaks väikese toidukogusega rohkem energiat. Mingeid nippe, kuidas last meelitada neelama, ei ole. Mõned üksikud lapsed ongi sellised, kes ei taha piima süüa ärkvel olles, küll aga imevad piima hästi magades. Kasvades hakkavad aga sööma ka ärkvel olles. Ja mõnel lapsel ei tekigi kindlaid toiduaegasid ehk kindlat režiimi ja nii sööb laps mõnel päeval tihedamini, mõnel päeval harvem ning kogusedki varieeruvad. Tähtis on see, et laps võtab kaalus juurde.

Kui lapsel on lisaks isutusele mõned haigustunnused, nagu näiteks palavik, kõhukinnisus või kõhulahtisus, toidutagasiheide või kui laps ei võta kaalus vajalikul määral juurde, tuleb isutuse põhjusi otsida ja teha uuringuid. Teie kirjast saan aga aru, et sellised kaebused puuduvad.

Edu soovides,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?