3a lapsel pidev kõhukinnisus, limane pepu ja öised värinad 29.03.17 / Lastehaigused

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Lastel on suhteliselt sageli probleemiks kõhukinnisus ja kaka kinnihoidmine, kui on olnud valuliku kakamine. Teie lapsel on päraku ümbruses ragaadid ehk lõhed ja seepärast ta hoiabki kakamist tagasi. Probleemi lahendamiseks peab saama korda lapse seedimise. Esimese soovitusena tuleb üle vaadata lapse menüü. Kiudainetevaene toit ning vähene vedelik on sagedasemad dieedivead. Toit peab sisaldama kiudaineid, mis muudavad roojamassid pehmemaks ja ergutavad sooletööd. Kiudaineterikkad on köögivili, puuvili, teraviljatooted, eriti just täistera ja kliid. Proovige anda erinevaid täisteraputrusid ning köögi- ja puuvilja. Vähendama peaks aga nisu- (makaroni, sai, manna, küpsised) ja riisitooteid. Lahtistava toimega on kaerahelbed. Roojamassid muutuvad pehmemaks ka ploomi, õun, pirni söömisel. Ka vedelikku peab laps tarbima piisavalt. Janu kustutamiseks sobivad vesi või mehud. Kui laps joob söögikordade vahele palju magusaid mahlasid ja piima, siis need tekitavad küll täiskõhu tunde, kuid ei anna roojamassi. Eelistada pigem hapupiimatooteid. Natukene võib laps maiustada, aga pakkuge kommi asemele talle kuivatatud ploome, aprikoose või tooreid puuvilju. Kartuli ja kastme kõrvale pakkuge kindlasti ka salatit, juurvilju. Kui laps ei taha nö nähtavaid juurvilju süüa, siis tuleks need toidu sisse ära peita, ideid selleks leiate internetist.
Kui menüümuutused edu ei too, siis peab kasutama sobivaid suukaudseid lahtisteid, et roe muutuks pehmeks. Üks parim ja enam kasutatav ravim on just Duphalac (toimeeine laktuloos), sest see ravim ei imendu seedetraktis ja annust võib suurendada kuni 2 ml ühe kilogrammi kehakaalu kohta ööpäevas ilma kõrvaltoimeid kartmata. Duphalaci võib kasutada mitu kuud ja peab kasutama nii kaua, kui laps hakkab iga päev kakama, seejärel võite ravi annust hakata langetama 5 ml kaupa. Kui roojamine muutub harvemaks, siis uuesti doosi tõsta.
Ainult Duphalacist ei pruugi olla abi kakamise hirmust ülesaamiseks. Hea on anda lapsele positiivne tagasiside kakamise eest - sõnaline kiitus, väike preemia, aga toit ei sobi preemiaks!
Microlaxi võib kasutada ainult üksikud korrad, kui kõhukinnisus on kestnud juba mitu päeva ja laps ei kaka.
Infomaterjali kõhukinnisuse kohta leiate http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf
Kui probleem püsib vaatamata ravimitele ja toidu korrigeerimisele, soovitan pöörduda lastearsti või lastegastroenteroloogi vastuvõtule.
Unehäireid on väikelapseeas üsna sagedane probleem, 15-20% lastest võib olla unes kõndimist, hirmuunenägusid. Unepaanikat esineb enam 3-7 aastase laste seas. Unepaanika või hirmuunenägude hood mööduvalt millalgi iseeneslikult. Unehäire vallandajaks on enamasti mingi stress-situatsioon, üleelamine, ka unepuudus. Unepaanikale või hirmuunenägudele on iseloomulik, et need kestavad mõni kuni 30 minutit ja tekivad tavaliselt öö esimesel poolel.. Tavaliselt laps ise unepaanikat hommikul ei mäleta. Laps ise viibib hoo ajal ärkveloleku ja magamise vahepealses olekus ja lapsega on võimatu kontakti saada. Unepaanikat peab eristama öisest epilepsiast ehk langetõvest, mille korral on iseloomulik, et imelikud episoodid on öö jooksul olla mitu korda, lühiaegsed kuni paar minutit ja enamasti öö teisel poolel.
Kuna lapsel olid ka värinad, siis peab mõtlema ka epilepsia võimalusele.
Kui aga öö jooksul on mitu hirmuhoogu, korduvad värinad, lapse areng pidurdub, laps on uimane päevasel ajal, peaks konsulteerima närviarstiga. Enne arsti juurde minemist võiksite pidada nö unepäevikut, milles kirjas hoogude sagedus ja kestvus. Küsige ka lähisugulastelt ja pereliikmetel, kas neil on olnud unepaanikat või epilepsiat. Unepaanikahoogude korral ravimeid üldreeglina ei kasutata, need mööduvad iseeneslikult lapse kasvades. Hoo ajal tuleb tagada lapse ohutus, näiteks et ta ei kukuks voodist maha. Hooge on kindlasti sagedamini, kui laps on üleväsinud. Seepärast on hea, kui lapsel on kindel päevarežiim ja ta läheb õhtul kindlal kellaajal ja varakult magama. Enne magamist ei sobi aktiivsed ja erutavad tegevused, ka mitte teleka vaatamine, arvutimängud!

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?