5 aastane kakab püksi 05.07.21 / Lastehaigused

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Kõige sagedamini on püksikakamise põhjus allolev kõhukinnisus, mille korral on pärakus kõva tükk kakat, aga üleval pool olev vedelam soolesisu voolab „tükist“ mööda ja määrib pükse. Laps ise ei pruugi sel juhul üldse tunda, et kaka püksi tuleb ja ta ei määri pükse tahtlikult. Kirjutate, et varem oli ka probleemiks püksi pissimine ja sellegi põhjusek svõib olla kõhukinnisus, sest kui sooles on palju kõva roojamassi, mis võib suruda ka põiele, siis ei tunneta laps oma põit ja nii kipub pisski püksi tulema. Et püksi kakamisest ja pissimisest lahti saada peab esmalt lahendama kõhukinnisus probleemi, st laps peaks hakkama iga päev korralikult kakama. Vahel on ka püksi kakamise põhjuseks eelnev valulik kakamise kogemus, näiteks siis kui on olnud väga kõva kaka või on olnud päraku ümbruses nahalõhed või nahaärritus. Pärast valulikku kakamist hakkavad lapsed kakamist kinni hoidma, mis omakorda süvendab kõhukinnisust ja see oma korda tekitab uue ebameeldiva kakamise kogemuse. Osaliselt mängib rolli ka lapse iseloom- mõni on kärsitu ega taha võtta aega potil istumiseks.
Kõhukinnisuse sagedasemaks põhjuseks on dieedivead - kiudainetevaene toit ning vähene vedelik. Toit peab iga päev sisaldama kiudaineid, mis muudavad roojamassid pehmemaks ja ergutavad sooletööd. Kiudaineterikkad on köögivili, puuvili, täisteraviljatooted, kliid. Palju on kiudaineid kapsas, kaalikas, peedis, porgandis, ubades, hernestes, ploomis, aprikoosis, täisteraviljatoodetes, täisterakaerahelvestes, kliides, seemnetes, näiteks linaseemnejahus. Riis ja nisu on kergelt kinnistava toimega, kaerahelbed seevastu pehmendava toimega. Roojamassid muutuvad pehmemaks ploomi, punapeedi söömisel. Puuviljadest on pehmendava toimega õun, pirn. Vältida nö „rämps- ja kiirtoitu“. Prae kõrvale pange ca pool taldriku täit salatit.
Ka vedelikku peab laps tarbima piisavalt. Janu kustutamiseks sobib kõige paremini vesi. Mahlade ja muude magusate jookide andmist vältida, sest need annavad nö „tühje“ kaloreid ega sisalda kiudaineid. Joogina võib pakkuda mehu (õun, pirn, ploom, tomat). Kui laps joob söögikordade vahele palju magusaid mahlu ja piima, siis need tekitavad küll täiskõhu tunde, kuid ei anna roojamassi. Eelistada võik hapupiimatooteid ja piimatoodete kogus ei peaks ületama 500 ml päevas.
Kommi ja muude maiustuste asemele pakkuge talle ploome, kuivatatud aprikoose või tooreid puuvilju ja köögivilju. Lõigake valmis tükid, neid on ehk laps nõus parema meelega sööma kui tervet puuvilja.
Laps peaks sööma kindlatel kellaaegadel ja vältima näksimist toidukordade vahel. Päevas peaks olema kolm põhitoidukorda (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) ja 1–3 oodet. Regulaarne söömine ergutab seedetegevust, pidev näksimine aga ei tee seda mitte.
Infomaterjal kõhukinnisuse kohta https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kohukinnisus-vaike-ja-koolilastel/
Kui dieedimuutused ei aita, võib kõhukinnisus korral kasutada sobivaid suukaudseid lahtisteid, mis muudavad kaka pehmeks ega ekiks enam kõva junni pärakusse. Üks enam kasutatav ravim on laktuloos, sest see ravim ei imendu seedetraktis ja annust võib suurendada kuni 2 ml ühe kilogrammi kehakaalu kohta ööpäevas ilma kõrvaltoimeid kartmata. Laktuloosi võib kasutada mitu kuud ja peab kasutama nii kaua, kui laps hakkab iga päev kakama, seejärel võite ravi annust hakata langetama 5 ml kaupa. Kui roojamine muutub harvemaks, siis uuesti doosi tõsta. Kui laktuloos ei toimi, siis võib arsti ettekirjutusel kasutada lühiaegselt tugevama toimega ravimeid nagu Guttalaxi või Forlaxit. Microlaxi ei soovita kasutada.

Last püksi kakamise eest karistada ei tohi, see ei aita. Peab proovima teda positiivse tagasiside abil motiveerima õigel ajal potile minema. Näiteks võite päeva eest, mil ta pole püksi kakanud, last kiita/teha mingi preemia. Hästi sobib ka, kui laps hakkab kalendrit pidama ehk siis ostke kalender, kuhu saab iga puhta päeva eest panna ilusa kleepsu ja teha näiteks kokkulepe, et kui on teatud arv kleepse järjest kalendris, st on olnud nö „puhtad“ päevad, saab selle eest mingi preemia.
Vahel on püksi kakamise põhjus mingi ebameeldiv WC kogemus, privaatsuse puudumine, elukorralduse muutused ja nagu eelpool mainitud nö kärsitu iseloom. Siis võiks abi olla psühholoogi nõustamisest.
Selleks, et regulaarne soole tühjendamine õnnestuks, on kindlasti oluline lapsele rahulik õhkkond roojamise ajal, ka ei tohi last potile sundida. Laps võib võõras ja mitteturvalises keskkonnas roojamist isegi karta ning reageerida sellises olukorras potilemineku vältimisega.
Oluline on lapsele sobiv WC-poti suurus. Soolestikku tühjendades tuleb istuda korralikult WC-potil, tühjendada soolestik rahulikult tühjaks. Jalad peaksid täistallaga toetuma põrandale või selleks otse WC-poti ette asetatud alusele. I Õige asend roojamisel: põlved on puusadest kõrgemal, kummarduda ettepoole ja panna küünarnukid põlvedele, kõht punni ja selg sirgu. Mitte kunagi ei tohiks WC-külastust edasi lükata. Niipea kui vähimatki vajadust tuntakse, peaks minema, aga lapsed unustavad mänguhoos tualetis käimise ära. Seepärast peaks laps käima WC pärast ärkamist ja pärast igat söögikorda ning pissil käimise sagedus võiks olla iga paari tunni tagant. Neid aegasid saavad lapsevanemad jälgida ja lapsele meelde tuletada. Eesmärgiks on saavutada soole regulaarne tühjendamine esialgu vähemalt 1 kord päevas, aga selle eelduseks on, et roe on pehme.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?