Piiride panek lapsele 06.05.05 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Lgp. Anu Sööt!
Mul on 9 kuud vana poeg. Mõnikord ta läheb endast nii välja, et kui ta üksi jätta, siis ainult karjuks ning mina siis olen temaga pidevalt tegelenud, et teda rahustada ja siis ta otseslt ei karju vaid on viril ja rabeleb ning ega see talle ka eriti ei meeldi. Kui ta saab ennast välja karjuda, siis on jälle heas tujus. Mees oli lapsega eile õhtul kodus ning ütles, et lasi 15 min karjuda ning siis oli lapsel terve õhtu hea tuju. Tegelemise korral ta tuju ei pruugi tunde paraneda. Kuid mille arvel see kõik on? Kas laps õpib sellest oma tunnetega toimetulekut või siis hoopis kaotab usaldust maailma vastu? Praegusel ajal igal pool kirjutatakse, et lapsega peab palju tegelema ja ei tohi karjuda lasta. Väiksemana ma ei suutnud lasta, kuid mõnikord kahtlesin küll, kas lihtsalt ei sunni ennast talle liigselt peale. Ja see, et kui rangeid piire seada? Kas laps võib roomata igalpool kus turvaline või panna talle tõkked ette, et ta ei saaks minna osadesse ruumidesse kuhu ei tahaks teda lasta. Laps läheb tõkke taha ja karjub seal, sest teda need ruumid ei huvita mis on tal juba läbi uuritud. Kuidas mõjub lapsele selles vanuses see, kui ta ei saa seda mida väga tahaks? Olen lugenud, et last ei tohi keelata ega takistada.
Oleksin tänulik teile vastuse eest!

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere,
aitäh küsimast! Laps on kindlasti selles vanuses uudishimulik, kuid loomulikult võib ja tulebki talle praegu piirid seada. Praegu ta just katsetab neid piire Teie peal. Ka röökimine on üks tema poolne piiride katsetamine. Lapsed on targad. Nad õpivad kergesti ära, kuidas saada, mida tahavad.
Öelge osadele asjadele kindel ei-algul kutsub see esile nutu, kuid mõne aja pärast enam mitte.
Edu Teile!
Lugupidamisega,
dr. Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?