epileptiline entsefalopaatia 14.09.06 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!
Jutt käib ühest 2 aastaset pisipoisit. Lapsel on olnud epileptilised hood ja üksikud
tõmblused alates kolmandast elupäevast. Millest alguse sai, ei ole teada. Kahtlustatakse sünnitraumat - sünd oli loomulikul teel kuid väga kiire ~15-20 minutit valude algusest lapse kättesaamiseni. Seoses sellega leiti hiljem ultraheli uuringus verevalumi jäljed aju poolkeradel. Uurima hakati põhjusel, et poisil oli madal veresuhkur. Veresuhkur saadi pikema aja vältel normaalseks glükoosi tilgutamisega soonde. Ravi oleme saanud nii Tallinna Lastehaiglas kui ka Tartu Lastekliinikus. Esmaseks diagnoosiks pandi Tallinnas infantiilsed spasmid (Westi sündroom). Ravi alustati valproe happega (Orfiril Saft - siirupina). Tallinnas hakkasime ka hoogusid ja tõmblusi registreerima (~180 hoogu-tõmblust ööpäevas, hood pikkusega kuni 10 minutit). Saanud veresuhkru kontrolli alla, lubati kodus ravi jätkata. Aeg- ajalt käisime jälle haiglas kontrollis. Tehti MRI ja EEG, mis ei näidanud mingit põhjust haigusele.
Isiklikel põhjustel suundusime 5 kuuselt Tartusse ravile. Seal jäädi sama diagnoosi juurde ja jätkati ravi. Ära on proovitud igasuguseid epilepsia ravimeid küll üksikuna, küll kombinatsioonis (Orfiril Saft, Vigabatrin, B-vitamiin, hormoon Synacther - 6 tundi, Nitrazepam, Orfiril Long (asendas Safti), Metüülprednisolon, Lamictal, Prednisolon, Trileptal, Depakine Chrono, Depakine). Alati on jäänud baasravimiks valproaat eri kujul. Käesolevaks hetkeks nüüd tabletina (Depakine) koos topiramaadiga (Topamax) ja klonazepaam (Rivotril). Täpseid annuseid ei hakka praegu nimetama. Lisaks hakkasime käima taastusravil osteopaadi juures (~7 kuu vanuselt) algul 1 kord kuus, hiljem harvemini. Lisaks muud ravid. Kõikide ponnistuste tulemusena langesid hood -tõmblused oma esinemissageduselt tasapisi allapoole. Nüüd täpselt aasta tagasi (september 2005) kukkusid sagedused ~20-30 pealt 4-5 ni ööpäevas ja nii see on ka jäänud. Nüüd juba aasta. Meie viimasel käigul osteopaadi juurde ütles ta, et tema ei saa rohkem aidata. Tema arvamuse kohaselt on poisi ajul koljus kitsas, mis tekitabki pingeid ja on põhjuseks hoogudele. Arvas, et poisi aju tahab küll areneda ja uut informatsiooni vastu võtta, aga kolju ei lase. (Selgituseks, et poisi pea ümbermõõt on 2006 aasta algusest kasvanud ~0,5 sm ja on praeguseks 44 cm. Samuti on poisi koljul täheldatav nn. kiilu taoline kõrgem koht otsmikust kuni pealaeni. Tähelepanu pööramisel sellele asjaolule öeldi Tartus, et see ei tähendavat midagi halba.)
Siit minu küsimus: kas võib olla selline juhtum, et koljuluud on tugevamini kokku kasvanud kui sellises vanuses normaalne ja ei võimalda ajul arenedes kasvada, mis omakorda põhjustavad pingeid ja on hoogude põhjustajaiks? Ning kui see juhtumisi peaks nii olema, kas sellisel juhul on mõeldav kirurgiline vahelesegamine ehk kolju lahti lõikamine ja sellega anda ajule kasvuruumi?

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere, aitäh pöördumast! Arvan siiski, et lapse pea ei kasva selle tõttu, et aju ei kasva- seega ei stimuleeri ka kolju kasvu.
On võimalik ka koljuluude liiga varane kokkukasvamine, kuid siis on sümptomid teised.
Lugupidamisega,
dr. Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?